Info

Euroopa Parlamendi kaasaegse kunsti kogu sündis 1980. aastal parlamendi esimese otsevalitud koosseisu presidendi Simone Veili ideest. Mõistes kunsti kultuurilist ja kommunikatiivset väärtust, soovis Veil, et kollektsioon kajastaks kaasaja noorte kunstnike loomingu paremikku ja annaks ülevaate Euroopa visuaalse pärandi hetkeseisust.

Asutamisest peale on kogu pidevalt laiendatud, püüdes kunstiostudega kajastada muutusi, mis üle sajandivahetuse ulatuval ajajärgul on Euroopa Liidus aset leidnud. Kunstiteoste kaudu on esindatud ja dokumenteeritud liidu järjestikused laienemised, poliitilised tähtsündmused, ebakindluse hetked, temaatilised konverentsid ja avamistseremooniad. Teosest teosesse näevad vaatajad heiastusi liidu ajaloost, nagu kunstnikud ja kodanikud seda on mõistnud ja tõlgendanud. Kollektsioon sümboliseerib peaaegu poolt sajandit saavutusi, koostööd, püüdlusi ja ühtsusetaotlust, hõlmates praeguste liikmesriikide tihedamat lõimumist, alusväärtusi, nagu sõnavabadus, inimväärikus ja keskkonnahoid, ning mõjukaid isikuid, kes on suunanud liidu kujunemist.

Nelikümmend aastat pärast parlamendi kunstikogu asutamist kuulub sellesse üle 500 teose. Esindatud on kõik liikmesriigid ja seega iseloomustab kollektsiooni suur kultuuriline mitmekesisus. Kuraatorite järjekindel taotlus on kajastada Euroopa Liidu juhtlauset „Ühtsus mitmekesisuses“. Teoseid eksponeeritakse Euroopa Parlamendi kolmes töökohas, sealhulgas presidendi ja juhatuse liikmete kabinettides ning nii protokollilistes kui ka avalikes ruumides. Mõned tööd on välja pandud ka Euroopa Parlamendi büroodes. Nii tuletavad need iga päev meelde liidu senist teekonda ja osutavad tulevikule, mida tuleb alles ehitada ja luua.

Simone Veili kavatsustele ja kollektsiooni algpõhimõtetele truuks jäädes jätkab parlament kunstikogu täiendamist. Otsides kõikjalt Euroopast nii noori kui ka väljakujunenud andeid, loob parlament sidemeid ja teeb koostööd järjestikuste kunstnikupõlvkondadega, kelle eneseväljenduses liituvad loov alge ja kontekstitaju. Teosest teosesse ja läbi aastakümnete kajastab parlamendi kunstikogu ajalugu nii, nagu seda on kogenud ja väljendanud Euroopa väljapaistvaimad kunstnikud.