2. Eetika ja poliitiline vabadus, demokraatia ja hääletamine
Euroopa Liidu lepingus on sätestatud, et „igal kodanikul on õigus osaleda liidu demokraatias. Otsused tehakse nii avalikult ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik”[i]. Läbipaistvus ja eetika on küsimused, mis on tihedalt seotud poliitilise vabaduse ja hääleõiguse kasutamisega. Parlament on neid käsitlenud mitmesuguste algatuste kaudu, nagu parlamendiliikmete käitumisjuhend, läbipaistvusregister või avaliku registri veebisait[ii].
Kunstiaktivisti Sára Bányai esitlus „Rethink with the Communitives of Malmö“(1. juuni 2024) rõhutab mänguliselt vajadust tegutseda poliitilise vabaduse teostamisel eetiliselt ja vastutustundlikult. Ta kujundas kaardimängu ja selle juhised, mis on mõeldud kogukonna elu ümbermõtestamiseks konkreetses reaalses kohas Rootsis. Sellega esitab Bányai küsimuse, kuidas ja mis eesmärgil peaks hääle- ja osalemisõigust kasutatama. Mängu reeglites ja etappides tähistab termin „communitive“ sünergiat kogukonnale suunatud projektide ja kogukondade vahel, kes julgevad võtta initsiatiivi.
ARKoPOLL: the party!
ARKoPOLL: the party!
Paul GRAHAM – Untitled, Germany (Swarm of flies / Hole in Ground)
ILIYANA GRIGOROVA
ILIYANA GRIGOROVA
Berit HEGGENHOUGEN-JENSEN – Untitled
Disco Voting Booth
ULYSSE VASSAS
Yannis PSHYCHOPEDIS – Portrait de Lorca
Rethink with the Communitives of Malmö
Rethink with the Communitives of Malmö
Hygge,
Hygge,
Berit Heggenhougen-Jenseni diptühhon – „Untitled“ (1990) – kasiinolaua roheline vildikangas tõstatab eetilisi ja moraalseid küsimusi mängu käigus tehtud otsuste kohta, kuidas liigutada raha ja ressursse. Laud ise on ese, millele on pööratud erilist tähelepanu mitme valitud kunstiaktivisti teostes (Bányai, Almeida). Teatud tüüpi laud on keskseks elemendiks Rosina Lui teoses „Hygge“ (2024). See madal laud ei ole pelgalt füüsiline objekt, mis sobib kohvi joomiseks, vaid see kehastab ajaloolisi, sotsiaalseid ja poliitilisi väärtusi, mida Lui on rõhutanud:
Sõna „hygge“ kasutati taanikeelses kirjanduses esmakordselt 19. sajandil. See tänapäeval üldtuntud sõna tähendab hubast õhkkonda ja mõnusat rahulolu. See ei ole mitte ainult individuaalne psühholoogiline seisund, vaid ka igapäevased kogemused ühtsuse, turvalisuse, võrdsuse, sotsiaalsete suhete ja isikliku terviklikkusega. Hygge taga on tugev ja jätkusuutlik poliitiline struktuur, mis toetab iga inimese õigusi ja vabadust osaleda kultuuris, ühiskonnas ja poliitikas. See ese — funktsionaalselt kesksel kohal olev madal kohvilaud — kätkeb endas avatud, demokraatliku ja koostöövalmis ühiskonna põhiolemust.
Erinevalt eespool nimetatud teostest käsitleb Yiannis Psychopedise (sünd. 1945) 1960. aastate lõpu looming suuresti võimu kuritarvitamist ja püüdeid piirata kodanike vabadust, kajastades Kreeka tolleaegset poliitilist olukorda[iii]. „Lorca“ (1968) kujutab hammustavalt raevukas dokumentaalses stiilis isikuid, kes on poliitilises hierarhias eeldatavalt kõrgel kohal. Psychopedise teises teoses, mis pärineb samast ajast, on rõhutatud nägude inetust: „The Saviors“ (1968)[iv].
Psychopedis järgib tolle aja teiste kunstnike ja rühmade, näiteks Hispaania Equipo Crónica ja Equipo Realidadi visuaalseid koode. Need rühmad kasutasid laialdaselt ajalehtedest, kinost ja kunstiajaloost võetud pilte, et kommenteerida sotsiaalset ja poliitilist tegelikkust. Kunstikriitikud ja ajaloolased on märkinud, et
Jannis Psychopedis, kelle teosed pärast 1964. aastat ühendasid poliitilise agenda must-valge ajaleheesteetika ja fotograafilise narratiiviga, viitab mõnikord otseselt poliitilise ja sotsiaalse eliidi liikmetele. Külm fotograafiline esteetika võimaldas Psychopedisel jäädvustada selle perioodi sünget ja karmi reaalsust objektiivselt ning emotsioonideta[v].
Paul Grahami (sünd. 1956) fotodiptühhon „Untitled, Germany (Swarm of flies/Hole in Ground)“ (1990) loob kontrasti: ühel pool on lähivõte mullasest august, teisel pool altvaates kärbseparv. Üks kriitik, kes kommenteeris seda tööd Ühendkuningriigi 1992. aasta ostude kataloogi jaoks, märgib, et see topeltpilt on visuaalne tunnistus materiaalsest jäljest, mille Berliini müür kui ühtse rahva rõhumise ja eraldamise vahend jättis linnamaastikule:
Fotodiptühhoni loomiseks on kunstnik suunanud kaamera maapinnale, kus kunagi asus Berliini müür. Nii meenutab ta peenelt lähiajaloo sündmusi. Paremal pool satub vaataja pilk poliitilisest piirist alles jäänud auku, vasakul aga tõuseb vaade taeva poole, et näha sumisevat kärbseparve. Kui miniatuursed valküürid taanduvad kaugusesse, on õhus tunda kurjakuulutavat märki poliitilisest vaenust[vi].
Eespool nimetatud Psychopedise maali võib kõrvutada teise teosega, mis kujutab mitmeid portreesid väga erineval viisil, nimelt Bulgaaria fotograafi ja kunstiaktivisti Iliyana Grigorova tööga „Changemakers“ (2024).Selle kaleidoskoopilise kollektiivportree peategelased on inimesed – aktivistid ja kunstnikud, kellega Grigorova kohtus, osaledes sissejuhatuses viidatud projektis „Pop the vote!“.
Grigorova väljendab nende inimeste suhtes siirast imetlust, kasutades tsüanotüüpiat, 19. sajandi üht primitiivset fototehnikat, mida iseloomustab sinine monokromaatilisus. Praegu haruldaseks peetava tehnika kasutamise eesmärk on rõhutada iga inimese entusiasmi, julgust ja dünaamilisust. Need on omadused, mida saame tunnustada ka Ulysse Vassase töödes „Disco Voting Booth“ (2024) ja „Fjorida Cenaj (Cultterra Team) – ARKoPOLL: the party!“ (2024). Nende teoste põhiideeks on kogeda ja jagada demokraatiat kui pidustust, mis on osalemiseks avatud kõigile.
[i] Euroopa Liidu lepingu II jaotise artikkel 10.
[ii] Euroopa Parlament, „Läbipaistvus ja eetika“, kättesaadav aadressil: https://www.europarl.europa.eu/at-your-service/et/transparency.
[iii] Kreeka kultuuriministeerium, kaasaegse kunsti muuseum, „The years of defiance: the art of the ‘70s in Greece“: „Kreekas oli poliitilise kriisi ja rahutuste aeg ning 1965. aasta juuli põhiseadusliku kriisi järel oli ametis mitu lühiajalist valitsust. 21. aprillil 1967 toimunud riigipöördega kehtestati diktatuur, mis kestis seitse aastat ja lõppes Türgi sissetungiga Küprosele ning suure osa saare okupeerimisega.“; „(…) tolleaegsed sündmused maailmaareenil ei saanud jätta Kreeka kunstnikke mõjutamata. Sel perioodil muutus kunst kogu maailmas tugevasti politiseerituks ning Kreekas toimunud sündmused andsid kunstnikele tööks hulgaliselt eksistentsiaalset ainest, õhutades neis soovi kriitiliselt sekkuda; see soov tulenes nende elukogemusest, sügavast sisemisest vajadusest ja ajastu vaimust, mis inspireeris neid ideede eest võitlema (…)“, detsember 2005 – mai 2006.
[iv] „The saviors“ (1968) on esitatud 3. oktoobril 2023 ART-NΕΑ artiklis
„The large retrospective exhibition „Yiannis Psychopaidis. Art as a fighting testimony. Works of the 1960s and 1970s and their aftermath“ (Yannis Psychopaidise suur retrospektiiv. Kunst kui võitluse tõendusmaterjal. 1960. ja 1970. aastate teosed ja nende järelmõju), mis avatakse homme (2023) Kérkyra keskosa ja Diapontia saarte munitsipaal-kunstigaleriis ning mis keskendub 1960. ja 1970. aastate kunstiloomingule. https://www.efsyn.gr/tehnes/art-nea/406500_pneyma-shima-kai-hroma-mias-oramatikis-aristeras
Muudest hiljutistest kunstnikuga seotud projektidest: „The artistic spring of Giannis Psychopedis“ (Giannis Psychopedise kunstiline kevad, 14. aprill 2024:
„Oma kahe esimese näitusega aprillis Saksamaal ja Inglismaal ning seejärel juunis Kreekas viib Yiannis Psychopedis oma kunsti Euroopasse laiemalt. (…) Münchenis, Berliinis ja Brüsselis elanud Psychopedis on üks neist, kes on jätnud teatritesse, kunstimuuseumidesse, galeriidesse ja institutsioonidesse oma kunstilise jälje ning on neis püsivalt esindatud.“ https://www.efsyn.gr/nisides/429467_i-kallitehniki-anoixi-toy-gianni-psyhopaidi
Täname TWOFOURTWOd, kes aitas saada lisateavet parlamendi kunstikogus oleva Psychopedise maali poliitilise ja ajaloolise tausta kohta.
[v] Kreeka kultuuriministeerium, kaasaegse kunsti muuseum, „The years of defiance: the art of the ‘70s in Greece“, detsember 2005 – mai 2006.
[vi] „Twelve stars – selected works from the European Parliament Art Collection featuring new British acquisitions“, 1992; Belfastis, Edinburghis ja Londonis 1992. aasta oktoobrist 1993. aasta jaanuarini toimunud näituse kataloog.