Paul Graham sündis 1956. aastal Staffordis. Kuigi ta on tänapäeval tuntud fotograaf, alustas ta kunstiga kõigest hobikorras. Ta õppis Bristoli ülikoolis mikrobioloogiat ning tegeles fotograafiaga iseseisvalt ja omal käel. Esimest korda puutus ta kaameraga kokku lapsepõlves skaudina. Ülikooli raamatukogus tutvus ta aga Walker Evansi, Robert Franki, Edward Westoni ja Paul Strandi loominguga ning mõistis, et fotograafia abil on tal võimalik midagi maailmale mõtestatult öelda. Ta hakkas kohe eksperimenteerima ning ta ise peab oma pikaajalisteks eeskujudeks William Egglestoni, Stephen Shore’i ja Lee Friedlanderit, aga varase loomeperioodi puhul ka formaliste, nagu Robert Adams ja Lewis Baltz.
Graham oli nii andekas, et kunstihariduse puudumine ei hoidnud teda sugugi tagasi ning ta sai oma ebahariliku dokumentaalstiiliga ruttu tuntuks. Tema uut ajastut kuulutavate tööde vastuolulisus pälvis aina suuremat tähelepanu. Aastatel 1981–1986 avaldas fotograaf kolm värvitrükis raamatut. Need olid „A1 – The Great North Road“ (1983), milles ta dokumenteerib kiirtee A1 ääres elavate inimeste elu ja maailma, „Beyond Caring“ (1986), mille teemaks on Ühendkuningriigi tööturuasutused, ning „Troubled Land“ (1987), milles käsitleb Põhja-Iirimaa konflikti (seda teemat jätkas ka 1994. aastal ilmunud „Cease Fire“). Graham muutis juba oma esimese väljaandega senist kunstimaastiku revolutsiooniliselt. Tema kirkad värvid ning jõuline ja spontaanne fototehnika said eeskujuks paljudele tema kaasaegsetele kunstnikele. Ühendkuningriigis eelistati toona mustvalget fotograafiat ja pildistati hoolikalt ette valmistatud stseene, nii et Grahami vaba lähenemisviis pälvis palju tähelepanu. Teda halvustati mõnda aega ning tema lähenemisviisi peeti isegi fotograafiat mürgitavaks, kuid tema kolm esimest raamatut põhjustasid Briti fotograafias tõelise maavärina ning nüüd on need muutunud ihaldusväärseks rariteediks. 2011. aastal omandas New Yorgis asuv Museum of Modern Art kõik raamatus „The Great North Road“ avaldatud pildid. See annab tunnistust väljaande jätkuvast mõjust.
Hilisemaid arenguid illustreerivad raamatud „American Night“ (1998–2002), „A shimmer of possibility“ (2004–2006) ja „The Present“ (2009–11), mida kunstnik tutvustas 2015. aastal San Franciscos ja Atlantas toimunud soolonäitusel „The Whiteness of the Whale“. Need sisaldavad rõhutatult jõulisi töid, mis annavad tunnistust sirgjoonelisest teemavalikust, mida ta esitab igapäevase ja hariliku vormis (kunstnik keskendub ebavõrdsuse vormidele). Raamatud on üles ehitatud samal viisil nagu novellid kirjanduses ning neid ka võrreldakse tihti novellidega, sest need tekitavad sarnaseid tundmusi nagu Anton Tšehhovi, Richard Fordi või John Updike’i tööd. Graham selgitas oma stiili muutumist kolimisega New Yorki, mida ta pidas fotograafia valdkonnas arenenumaks kui Londonit. Seal hakkas ta mõistma, et peen vihje ütleb enam kui ilmselge. Seepärast muutus ta teemakäsitus kaudsemaks ning tema enda sõnul hakkas ta püüdma näidata asju mitte millegi kaudu. Nagu „A1 – The Great North Road“, võeti ka „American Night“ esialgu vastu üllatuseseguse mõistmatusega. Paljud kriitikud arvasid, et pildid on trükkimise käigus rikutud või et fotograaf säritas pildid tahtlikult üle ja pleegitas neid, sest raamatus sisalduvatelt fotodelt oli näha sama palju kui pärast tükk aega pimeduses viibimist valgusse astudes.
Kokku on Graham avaldanud kolm projektipõhist monograafiat ja 17 muud väljaannet. Tema töid on näidatud 49. Veneetsia biennaali Itaalia paviljonis (2001) ja Šveitsi riiklikus fotomuuseumis Winterthuris. Ta on korraldanud isikunäituse New Yorgi kaasaegse kunsti muuseumis Museum of Modern Art, ta osales Tate’i korraldanud 20. sajandi fotograafia ülevaatenäitusel „Cruel and Tender“ (2003) ning lisaks korraldas ta oma kuulsuse harjal Euroopas ülevaatenäituse, mida sai näha sellistes kohtades nagu Esseni Museum Folkwang, Hamburgi Deichtorhallen ja Londoni Whitechapel Gallery.
Ta on saanud Winston Churchilli memoriaalstipendiumi (1983), fotoauhinna Deutsche Börse Photography Prize (2009), Hasselbladi auhinna (2012), W. Eugene Smithi nimelise stipendiumi ja Guggenheimi stipendiumi (2010). Lisaks võitis ta sihtasutuse Paris Photo Aperture välja antava esimese auhinna PhotoBook Awards viimase 15 aasta parima fotoraamatu eest.
Laialdaselt tuntud Graham toetab nüüd nooremaid kunstnikke ning aitab neil leida uusi viise tegelikkuse kujutamiseks ja selle jaoks vajaliku vormi leidmiseks.
