4. Kõige kaitsetumate eest hoolitsemine
2024. aastal võttis parlament vastu mitu õigusakti, et reformida Euroopa rände- ja varjupaigapoliitika, nagu ELi liikmesriikidega kokku lepiti[i]. Rände- ja varjupaigaleppe üks peamisi eesmärke on reguleerida õiglasemalt ja tõhusamalt seda, kuidas liikmesriigid pakuvad kaitset inimestele, keda ohustab tagakiusamine ja vägivald.
Välismaalaste ja pagulaste integreerimine ELi riikidesse on üks teemadest ja muredest, mis selle rubriigi all rühmitatud töödes kajastuvad. Projektis „Russian Occupation in Georgia“ (Venemaa okupatsioon Gruusias) (2024) ühendab Ani Melikidze fotoajakirjanduse ja portree. Tema tegelased, pagulased, vaatavad meile otsa avalalt ja ilma hirmuta. Venemaa sissetungi tulemusena paigutati pagulased Abhaasias sanatooriumisse, mille fuajeedest ja trepikodadest õhkub kogu sõja põhjustatud meeleheidet ja hävingut. Nende piltidega harmoneerub Alice Kase „Nimeta“ (2001). See kujutab vana augulist puutükki, mis näeb välja, nagu oleks see äsja prahihunnikust üles korjatud.
Alex FLETT – Ionic Pastoral
ANI MELIKIDZE – Russian occupation in Georgia
ANI MELIKIDZE – Russian occupation in Georgia
ANI MELIKIDZE – Russian occupation in Georgia
ANI MELIKIDZE –
TWOFOURTWO –
TWOFOURTWO –
Alice KASK – Nimeta
ZSOFI KOZMA – //NEM// SZÁMÍTOK / I DO //NOT// MATTER
ZSOFI KOZMA –
Darío VILLALBA – Itero Malva
Tiong ANG – Portret van een jongen (animatie)
Zsófi Kozma –//NEM//SZÁMÍTOK (MA OLEN//EI OLE//OLULINE) (2024) on filigraanne ja suurejooneline tekstiiliinstallatsioon, mis käsitleb teemat, kui raske on paljudel immigrantidel Euroopasse integreeruda. Seda teemat on mitmes töös uurinud ka duo TWOFOURTWO (Constantinos Kounnis ja Costas Mantzalos): „Postcards from Cyprus“ (Postkaardid Küproselt) (2017) ja „Kalos Kakos Ilthate“ (Teretulnud, ei ole teretulnud) (2020-2021).
„Postcards from Cyprus“, 2017 oli kolm aastat kestnud projekt, mis sai alguse TWOFOURTWO kriitilisest suhtumisest Küprose sotsiaal-poliitilisse olukorda pärast 2013. aasta finantskriisi ja sellele järgnenud pangandussüsteemi kokkuvarisemist[ii].
Pagulaste kohtlemisele juhib tähelepanu neooninstallatsioon mererannal: „Kalos Kakos Ilthate (Welcome, Welcome Not)“ (2020–2021).
Kunstirühmitus TWOFOURTWO uurib immigratsiooni ja pagulastemaatikat oma maastikupiltide visuaalse keele kaudu, mis keskenduvad merele ja rannajoonele. (…) Neid vaadates ei saa jätta mõtlemata levinud diskursusele, mis neid kujundeid kõikjal maailmas saadab: „põgenikevool“, „juurte kaotamine“ ja „inimesed kui kaubalast“. Kahetahuline märk „καλύς/κακύς ήλήατε“ tuletab meile meelde, et teekond toob kaasa ebakindla tuleviku. Ühe tähe sihilik muutmine selles tekstis annab mitu tähendust: teretulnud, EI OLE teretulnud või „võite olla teretulnud nii heas kui halvas“[iii].
Ani Melikidze fotoprojektis käsitletud laste eest hoolitsemine ehk „Euroopa uued pagulased“ on keskne teema Tiong Angi diptühhonis „Portret van een jongen (animatie)“ (1993). Sellel on realistlikus fotostiilis kujutatud poiss, kes lamab voodis. Kunstnik on kasutanud õhukesel lõuendil haiglasliku kollakasrohelise varjundiga värvi, millest moodustub avatud raamatu kuju Täiskasvanu käsi tõmbab posi silmalaugu tagasi, et uurida pupilli. See toob tahes-tahtmata meelde häirivad lähivõtted, mida Luis Buñuel kasutas 1929. aastal oma sürrealistlikus filmis „Andaluusia koer“. Filmis kisti silm lahti, et seda taskunoaga lõikuda. See metafoor kujutas radikaalset viisi, kuidas kunstnik püüdis vaatajate avardada.
Nõrkuse ja haiguse teemat on käsitlenud ka Darío Villalba (1939–2018) ja Alex Flett (sünd. 1950), kes kasutavad erinevaid visuaalseid strateegiaid. Villalba „Itero Malva“ (1989) kujutab nii maalitud kui ka pildistatud fragmente suurtest inimkehaosadest, mida on võimatu täpselt tuvastada. Näeme aga nende hägusat lihalikkust, mis tuleb esile erinevates halli varjundites. Maali ja fotograafia ühendamine on sellele kunstnikule tüüpiline. Tundub, et teoses „Itero Malva“ on luubi alla võetud 1960. aastatel kunstniku rahvusvaheliselt tuntuks teinud sarja „Encapsulados“ tööd. Andy Warhol nimetas teost „pop souliks“, sest selle anonüümsete tegelaste poolt edasi antud sügav inimlik tõde avaldas talle tugevat muljet: need olid puuetega inimesed, marginaliseeritud kerjused või haiged, kes olid isoleeritud akrüülmullidesse[iv].
Alex Fletti „Ionic Pastoral“ (1996) on ebaharilik memento mori.17. sajandi barokkmaalid kujutavad idüllilisi maastikke, kus karjased leiavad ootamatult inimese pealuu või hauakivi, millele on graveeritud “Et in Arcadia ego”. Nii oli tavaks kujutada elu kaduvust. Fletti teoses on aga ühendatud maha laotatud lõuendile maalitud lõbus mitmevärviline kompositsioon ning selle peal lambakolju, mis troonib tootemina samba otsas. Selle kohalolu on vaikne ja võimas.
Flett ise kirjeldas seda järgmiselt:
Maalitud alusel (õli lõuendil) on kujutised, mis illustreerivad vana keldi tava, mille käigus haiged, eriti vitamiinipuudusest rahhiitilised lapsed talutati läbi rõngakujuliste kivide, et nad võluväel terveneks. Iidne tava peegeldub ka kiltkiviga kaetud puitpostamendile asetatud jäärapea kasutamises, mis peaks sümboliseerima nn paganate ignorantsust.
Jäärakolju silmapesadesse on aga paigutatud klaasist läätsed, mille tagaküljele on maalitud väikesed keldi ristid. Vanad keldi pühakud, eriti Iona saare Püha Columba, võtsid üle vanad keldi paganate paigad ja ristisid need ristiga. (…) Rahhiit ja muud vitamiinipuudusest tingitud haigused olid Šotimaal ja kogu Euroopas sadu aastaid ja kuni käesoleva sajandini suur probleem.
Paljud südametunnistusega poliitikud on võidelnud selle eest, et parandada kõige kaitsetumate inimeste toitumisharjumusi ja elatustaset, nii nagu Columba võitles 14 sajandit tagasi väikese metsiku riigi hinge nimel. Seda võib nimetada paralleelseks võitluseks kõige hullema vaenlase, ignorantsuse vastu. Kunstnik loodab, et „Ikooniline pastoraal“ inspireerib Euroopa Parlamendi poliitikuid töötama selle nimel, et juurida kõikjalt välja ignorants ja haigused[v].
[i] Euroopa Parlament, „Parlament andis lõpliku heakskiidu ELi uuele rände- ja varjupaigapaketile“, kättesaadav aadressil: https://www.europarl.europa.eu/news/et/press-room/20240408IPR20290/meps-approve-the-new-migration-and-asylum-pact; Euroopa Parlament, „Legislative Train 06.2024, 5: Promoting Our European Way Of Life – Regulation On Asylum And Migration Management – Q3 2020“, kättesaadav aadressil: https://www.europarl.europa.eu/legislative-train/carriage/asylum-and-migration-management-regulation/report?sid=8201.
[ii] Mantzalos, C. ja V. Perikleous, „Cultural Errors and Creativity: How Visual and Textual Triggers Create New Meanings“, Error is New Culture: „242 kasutab oma töös omastamist. Nad on kasutanud ära suure hulga tööstusettevõtete silte, mis võeti maha finantskriisi tagajärjel pankrotistunud ettevõtetelt, ning arendanud neist välja uued kontseptsioonid. Lisaks andsid nad oma teostele uue konteksti, muutes märkide tähendust, et luua uusi nimesid või sõnu, mis ärgitavad vaatlema Küprose hetkeolukorda kriitiliselt. Teoses on kasutatud väänatud sõnu ning kombineeritud teksti ja pilti, et näidata Küprose igapäevast rutiini läbi konsumerismi, ahnuse ja suurushullustuse (…). Samal ajal esitavad nad uusi küsimusi: Kas finantskriis on „uus Küprose probleem“? Kas sõnad „okupeeritud maa“ ja „pagulased“ asenduvad sõnadega „viivislaenud“ ja „töötus“?“
[iii] Samas.
[iv] Museo Nacional Centro de Arte Reina Sofía, „Darío Villalba: una visión antológica, 1957–2007“, Madrid, 2007.