Alice Kask sündis 1976. aastal Tallinnas. Ta õppis Eesti Kunstiakadeemias maali ning lõpetas kooli 2002. aastal magistrikraadiga. Ta on oma põlvkonna ääretult andekas esindaja, mistõttu jättis ta Eesti kunstimaastikule kohe tuntava jälje.
Kask kasutab figuratiivse, antropomorfse kunsti traditsioonilisi ja standardseid elemente, kuid pöörab need sürreaalselt või emotsionaalsena mõjuvaks kontseptuaalseks maaliks, mis ta loomingu kaalukust veelgi rõhutab ja tasakaalustab. Tema ambitsioonikas loomingus on keskne koht inimfiguuril. 20. sajandi tavapärase väljendusrikka pildikeele asemel on tema figuurid skemaatilised, tihti detailitud või tühjad, justnagu ootaks need alles, et keegi neisse oma jälje jätaks. Selget emotsionaalset tähendust mitteomavad maalid sunnivad vaatajat süüvima nende tausta ja hindama ka nende laiemat konteksti – märkama varje, musti auke, tühjusest tekkivaid kujundeid ning tasapinnalisuse ja ruumilisuse vastandamist. Tema tööde jõud seisneb teose ja füüsilise objekti lahutamatuses, kujutise seotuses aluspinnaga või sellest välja kasvamises.
Üksikasjade ja terviku ning tähtsusetu ja absoluutse vastandumine peegeldab inimseisundit ja sellele omast ängi. Kase tööde temaatilist kontseptsiooni toetab nende teostus. Tema visandlikud ja kontrastsed pildid eksisteerivad justkui omaette vaakumis ning tema anonüümsed figuurid oleksid justkui mingi nähtamatu jõu tagajärjel tardunud gravitatsiooni trotsivatesse poosidesse või asenditesse.
Kask on alates 1997. aastast osalenud mitmetel näitustel, muu hulgas Praha biennaalil (2007) ja maalikunsti arenguid uurival näitusel „Muutuv maalikunst“ Kumu kunstimuuseumis (2010). Tema töid on Eesti Kunstimuuseumis, Tartu Kunstimuuseumis, Tallinna linna kunstikogus, Neumünsteri muuseumis ja mujal.
Kask on pälvinud 2003. aastal Konrad Mäe preemia ja 2005. aastal galerii Vaal noore kunstniku preemia.
