3. Kodanike suhted avaliku halduse ja kohtuasutustega
Kodanike ja nii valitsussektori kui ka valitsusväliste institutsioonide vahelised suhted, mida liigagi sageli varjutab usaldamatus, on teema, mis hakkab silma sellistes kunstikogu teostes nagu John Goudie Lynch Girokantoor (1983) ja Hannah Collins Power is Work, Work is Power (1990).
Kunstiteosed
J. G. Lynchi maalil näeme aknaga teenindusbürood, mis võib asuda mõnes pangas, ministeeriumis või avalik-õiguslikus asutuses. Lähemalt uurides märkame klaasil inimese peegeldust – naist kahe koti või kohvriga – ning mitmetähenduslikku, raskesti tõlgendatavat žesti kahe töötaja või ametniku poolt, kes on varjunud klaasi ja sildi „Gesloten“ taha, mis annab teada, et ettevõte on juba suletud. Igapäevane olukord, mida Lynch on maalinud ja raami seadnud, omandab paradigmaatilise ja kriitilise mõõtme, mis toonitab, et võimud (institutsioonid või ametiasutused) keelduvad suhtlemast ja abistamast kodanikku, kes tuleb pöördumist tegema.
Distants, mis näib ületamatu, on veelgi suurem Hannah Collinsi fotodiptühhonil „Power is Work, Work is Power“ (1990), kus pildil kujutatud advokaat (keda iseloomustab tema poliitilise võimu sümbol – parukas) pöörab vaatajale selja ja näitab end kui umbisikulist ja kättesaamatut kuju.
Erinevalt kahest eespool mainitud teosest mõjub Galli väike joonistus kui kerge ja hooletu pühendus sotsiaalkindlustus- või pensioniametile.