Hannah Collins sündis 1965. aastal Londonis. Ta õppis aastatel 1974–1978 Londonis kunstikoolis Slade School of Fine Arts ning täiendas end Fulbrighti stipendiumi abil ka USAs (1978–1979). Lisaks on ta töötanud ka ise õpetajana sellistes koolides nagu UC Davis (California), Royal College of Art (London) ja Le Fresnoy – Studio National des Arts Contemporains (Roubaix).
Collins kasutab sotsiaal-ajalooliste raamistike, geograafiliste kontekstide ja biograafiliste seikade käsitlemiseks oskuslikult nii fotograafiat ja videot kui ka tekste ja kirjandust. Ta käsitleb kord valitud teemat või objekti tihti kaua ja tsüklitena, mõnikord mitu aastat järjest. Ta selgitab oma lähenemisviisi keerulisi tagamaid põhjalikult ning ülistab elu ja indiviidi. Oma teemavalikuga annab Collins kujutatule surematuse ja mõtte ning leiab kollektiivse teadvusega kontakti, mis annab tema töödele erilise jõu.
Tema loomingus on nii aktiivne kui ka passiivne roll kuuluvustundel. Collins elas aastatel 1989–2010 Barcelonas ning ammutas sealsest kultuurielust üksteist täiendavaid ja mõnikord vastuolulisi mõtteid. Näiteks on ta palju keskendunud romade kogukonnale ja kultuurile nii Hispaanias kui ka Venemaal. Ta on seda dokumenteerinud mitmes filmis ning elanud sellel eesmärgil pikalt ka romade seltsis, et ta suudaks neid õiglaselt ja ausalt kajastada. Sarnast kultuurikümblusmeetodit on ta kasutanud Colombias Amazonase vihmametsas elavate hõimude eluviisi dokumenteerimiseks.
1993. aastal kandideeris Collins Turneri auhinnale. 2015. aastal pälvis ta Hannoveri Sprengeli muuseumilt auhinna Spectrum Award. 1991. aastal sai ta Euroopa fotograafiaauhinna ning 2004. aastal anti talle Olympus Award. Need on vaid mõned talle osaks saanud tunnustustest.
Collinsi looming on ühtviisi muljetavaldav ja inspireeriv ning seda on näidatud arvukatel näitustel mainekates asutustes, nagu Tate Modern, Pompidou keskus, MACBA Barcelona, Reina Sofia Madrid, Dallas Museum of Art, Luxembourgi muuseum ja Sprengeli muuseum Hannoveris. Sprengeli muuseum korraldas 2015. aastal tema töödest ka tagasivaatenäituse, mida näidati veel Londonis (Camden Art Centre) ja Newcastle’is (Baltic Centre). Näitust ette valmistades anti välja ka sama pealkirjaga monograafia.
Hiljutistest töödest võib esile tõsta 2019. aastal koos muusik Duncan Bellamyga valminud digitaalset slaidishowd, mida sai näha Barcelonas (Tapies Foundation) ja San Franciscos (San Francisco Museum of Modern Art). 2020. aastal kureeris Collins Inglismaal Margate’is näituse „We Will Walk – Art and Resistance in the American South“ (Turner Contemporary).
Collins elab ja töötab Londonis ja Almerías (Hispaania).
