End of Public Road III

Skulptor Dan Wolgers õppis aastail 1980–1985 Stockholmi kunstiülikoolis (Konsthögskolan). Kümme aastat hiljem sai temast sama ülikooli professor. Wolgers on kunstielu ja -turu suhtes (meta-)kriitiline kunstnik, kes väljendab oma kriitikat veidra poeetilise huumoriga, milles on selgelt äratuntavad dadaistlikud kujutised ja kujutuslaad. Ta on ka ajuti vaieldavalt käitunud ja koguni seadusega pahuksis olnud (nt 1993. aastal „laenas“ ta seoses ühe näitusega, milles ta oli osalema kutsutud, Liljevalchi kunstihoonest pingid, et need hiljem oksjonil maha müüa; selle eest määrati talle rahatrahv ja tegu tunnistati väärteoks). Tema tööd on kontseptsioonilt ja haardelt ülimalt inimlikud. Viieosalises sarjas End of Public Road (Avaliku maantee lõpp) avalduvad tema loomingu ühiskondlikud ambitsioonid. Rootsis, kus enamik maanteid on avalikud, on sellised liiklusmärgid tegelikult üpris haruldased. Jäädvustades avaliku ruumi „lõppu“, tuletab Wolgers vaatajatele meelde kõike seda, mis kuulub neile ühiselt.