Ákos Bánki sündis 1982. aastal Kazincbarcikas. Ta õppis Sándor Molnári ja Tamás Lossonczy käe all Magyar Képzőművészeti Egyetemis (Ungari kunstiülikool) Budapestis (2002. aastal vahetussemester Londonis, College of Art and Design) ning lõpetas ülikooli 2006. aastal. Bánki on oma abstraktse loominguga nihutanud piire ja pannud aluse alternatiivsele kultuuri- ja kunstivõrgustikule. Temast on saanud Ungari uue abstraktse maalikunsti üks olulisemaid esindajaid.
Figuratiivsusel ei ole Bánki loomingus kunagi kohta olnud. Radikaalse abstraktsionistina on ta eeskujuks võtnud Ameerika abstraktse ekspressionismi, II maailmasõja aegse modernismi ning Ungari maalitraditsioonid. Ettevalmistusetapis kasutab ta siiski figuure kujutavaid fotosid ja nö tõlgib need seejärel abstraktseks. Selline inspiratsioon püüdleb absoluutse abstraktsionismi ideaali poole ja väljendub füüsiliselt kogu keha hõlmavas protsessis, milles mängivad suurt rolli žestid ja instinktid. Saavutatud abstraktsus peaks väljendama värvi kaudu tundeküllust ja alateadlikku psühholoogilist seisundit.
Pole üllatav, et Bánki esimene ja kõige mõjukam seeria kandis nime „Psychological space“. Selles oli tunda kunstniku kogu sisemist jõudu. Hiljem kasvasid sellest välja seeriad „Soulflower“ ja „The Dream of Dionysos“. Nii nagu kunstniku seeriad on omavahel seotud, on ka tema mõõtkavakasutus läbi mõeldud. Ta eelistab suuri mastaape, kuid nende kõrval eksisteerivad väiksemad graafilised nn satelliittööd, mille kaudu ta monumentaalteoseid ette valmistab ja hiljem ümber tõlgendab. Sealt edasi liigub ta kunstiliselt täieliku abstraktsuse suunas. See eesmärk jääb tema loometöö keskmesse tänaseni. See on siht, mille alusel ta hindab ja kohandab oma lähenemisviisi, visuaalset keelt ja tulevasi projekte.
Kultuuritegelasena on Bánki kutsunud ellu ja juhtinud mitmeid galeriisid ja näitusi, mis on oluliselt mõjutanud Ungari kaasaegse kunsti maastikku. 2009. aastal oli ta Váltó-sávi sihtasutuse korraldatud Ungari vangide kunstiürituse „We Accept Them“ kunstiline juht ja kuraator. Aasta hiljem asutas ta Rohami galerii ja sai selle kunstiliseks juhiks.
2011. aastal tegi ta koostööd Géza Szöllősiga Nyíregyházas asuvast Móricz Zsigmondi teatrist, aidates luua Mozarti „Võluflöödi“ lavastuse kujundust.
Bánki elab ja töötab Budapestis.
