Algis Griškevičius sündis 1954. aastal Vilniuses. Läbinud kohe pärast kooli lõpetamist (1973–1975) sõjaväeteenistuse, töötas ta Leedu riiklikus ooperi- ja balletiteatris kunstniku abilisena (1976–1980). Sellest kujundavast kogemusest inspireerituna lihvis ta oma loomulikku annet 1980.–1985. aastal Leedu riiklikus kunstiinstituudis (praegu Vilniuse Kunstiakadeemia). Õpingute ajal ja pärast seda, aastatel 1980–1990, töötas Griškevičius Leedu riiklikus noorsooteatris kulissimaalijana, 1990. aastast alustas aga vabakutselise karjääri. Griškevičiust tuntakse peamiselt maalijana, kuid peale selle on ta endale nime teinud ka Leedu fotograafias.
Kuigi tema maalide sündmuspaik on üsna ilmselt Vilnius, kujutavad need ometi just nagu teist maailma. See mulje kujuneb mitme teadlikult kasutatud elemendi koostoimest. Valitud ja kujutatud maastike temaatiliselt silmatorkavaim element on puudumine ja tühjus. Enamik maalitud ruume näib eeldavat või ootavat tegelaste saabumist, rõhutades veelgi „kohalolematuse“ tunnet, mis paneb küsima: „Miks on need pildid tühjad?“. Aeg näib olevat peatunud ja tardunud, hoolimata pehmetest ja otsekohestest värvidest. Vaataja jääb maale silmitsema, nagu lootes kujutatud fotograafilises absurdsuses midagi tähele panna. Tehnika mõjutab taju. Tööd on organiseeritud klassikaliselt kolmel sügavustasandil: mimeetiliselt täpne esmatasand, geomeetrilise kompositsiooni tasand ning kolmas, kõige kaugem, kumendavate värvide tasand. Kõik need omadused koos annavad tunnistust Griškevičiuse teatritaustast. Tema maalid pole tasapinnalised, vaid mõjuvad pigem lavakujundusena. Tekib tunne, nagu oleks tegemist lavapildiga, mis ootab üksnes meie, tegelaste saabumist. Maal ja vaataja silmitsevad üksteist … ja ootavad.
Hiljem kandub sürrealism Griškevičiuse maalidelt ka fotodele, kuid teistsuguste vahendite abil ja teistel eesmärkidel. Detailirohkete tööde iga üksikasi lisab vaataja mõtteisse uue küsimuse. Nende argised tegelased oma pisut absurdseks pööratud olukordades loovad rikkaliku sümbolismi. Vastandused annavad igale kompositsioonile filosoofilise allteksti, mida vaataja võib vabalt tõlgendada. Niimoodi kihistatult asetub Griškevičius fotograafina ühelt poolt kindlalt Leedu fototraditsiooni (lihtsustatud kujundikeelega filosoofilised dilemmad), teisalt aga sellest väljapoole (kontseptuaalne sümbolism).
Seda haaravat loomingukorpust on mitmel pool maailmas tutvustatud enam kui 73 soolonäitusel ja sajakonna ühisekspositsiooni raames ning käsitletud kuues raamatus, mis on ilmunud aastatel 2004–2019.
