Andrés Nagel sündis 1947. aastal San Sebastiánis. Alguses õppis ta arhitektuuri (sai kraadi 1972. aastal), seejärel hakkas iseõppijana tegelema kunstiga. Maalikunstniku, skulptori ja trükikunstnikuna on Nagel üks tänapäeva baski rahvusvaheliselt tuntumaid kunstnikke.
Vaatamata eklektilisele maitsele, mis sai inspiratsiooni reisimisest ja avastusretkedest, on figuratsioon (või mõne hinnangul postmodernistlik figuratsioon) olnud tema maalide, skulptuuride ja graafika läbiv joon. Seda suundumust võib vaadelda reaktsioonina, mis vastandus 1960. ja 1970. aastatel domineerinud abstraktsele ja informalistlikule stiilile.
Teemadest käsitleb Nagel peamiselt ühiskondlikke küsimusi, tehes seda teatava sarkasmi ja hoolimatusega, mis meenutab Madridi uue figuratsiooni suundumust, võttes samas omaks popkunsti (värvid ja linnateemad), sürrealismi (šokeerimine ja huumor) ja arte povera (lihtsate materjalide ja jäätmete kasutamine) mõjutused. Vähese aupaklikkuse tõttu on mõned tema teosed tekitanud vastuseisu: 20. novembril 1975. aastal, mil Franco suri, eemaldati üks Nageli skulptuuridest poe aknalt ning 1982. aastal pani ta Madridi ajaloomuuseumis välja ühe teise vastuolulise töö, mis oli mõnedele vastuvõetamatu, kuid jäi siiski näitusele.
1972. aastal hakkas ta „Grupo Quince“ liikmena katsetama gravüüri. Samas olid välja pandud ka teiste provokatiivset figuratsiooni esindavate baski kunstnike teosed. Ta kohtus ka Eduardo Chillidaga, mis jättis Nageli loomingule püsiva jälje.
Esimene näitus toimus 1968. aastal San Sebastiánis. 1974. aastal korraldas kunstnik oma esimese näituse Hispaania pealinnas Galería Iolas-Velascos ning hiljem samal aastal Bilbaos Galería Luzaros. Nagel hakkas oma graafikat eksponeerima alates 1979. aastast, esialgu Pamplonas La Ciudadelas.
Ka tema skulptuurid on tekitanud vastakaid arvamusi ja vaidlusi. Samas on mõned Nageli teosed paigutatud avalikesse kohtadesse ka mujal maailmas. 1987. aastal pani kunstnik suure terasskulptuuri välja ühel Barcelona väljakul. 1991. aastal telliti temalt skulptuur Jaapanis asuva Hakone vabaõhumuuseumi jaoks. 2001. aastal pandi tema skulptuur välja Pariisis ajaloolise Palais Royali aias, kui toimus näitus „50 ans de sculpture espagnole“ (50 aastat Hispaania skulptuuri), ja hiljem Madridis Retiro pargis. 2003. aastal avas kunstnik Biskaias, Amorebieta-Echano linna väljakul kaheksameetrise pronksskulptuuri, mis sai endale nime „La patata“ (kartul). See töö tekitas pikaajalise konflikti kohaliku omavalitsusega, kes püüdis linnaplaneerimise ettekäändel skulptuuri mujale paigutada. Intellektuaalomandi kindla kaitsjana leidis Nagel, et asukoha muutmine rikuks monumenti.
Nageli viimaste aastate isikunäitused: Galería 3 Punts, Barcelona (2004); Galería Marlborough, Madrid (2003 – graafika); „Vizcaya“, Zornotza Aretoa, Amorebieta, Hispaania (2003); Tasende Gallery, La Jolla, California (2002); Galería Colón XVI, Bilbao (2002); Galería Moisés Pérez de Albéniz, Pamplona (2002); Galería Antonia Puyó, Zaragoza (2002 – fotograafia); Galería Mácula, Santa Cruz de Tenerife (2002); Galleria San Carlo, Milano (2001).
