Anne Deglain sündis 1929. aastal Chaudfontaine’is. Ta õppis Liège’i kunstiakadeemias Académie Royale des Beaux-Arts de Liège ja täiendas end Antwerpeni kunstiakadeemias Koninklijke Academie voor Schone Kunsten van Antwerpen. Hiljem sai temast Jean Lurçat’ õpilane Prantsusmaal Chateau de Saint Céré’s ning ta täiendas end gobeläänikunsti alal Aubussonis õppeasutuses École Nationale des Arts Décoratifs et Tapisseries. Selline põhjalik õpe andis kunstnikule oma valdkonnas väljapaistvad oskused ja suure tunnustuse.
Deglain eelistas oma töös vabu vorme, kombineerides traditsioonilist tehnikat kaasaegse abstraktse esteetikaga, jäljendades pintslilööke ja kasutades ekspressiivseid geomeetrilisi mustreid. Tänu sellele ainulaadsele käsitlusviisile sai temast Valloonia juhtiv gobeläänikunstnik. Uhke oma töö kultuuriliste ja ajalooliste juurte üle, mis ulatuvad 15. sajandisse, rakendas ta respektitundeliselt mineviku tehnikat, töövahendeid ja materjale ning keeldus neid muutmast, vaatamata huvile tänapäevaste stiilide vastu. Tema silmis sarnanes gobelään pigem arhitektuuri ja klaasikunstiga, mitte niivõrd maaliga. Juba töid kavandades kujutles ta lõplikku teost vertikaalselt seinale kinnitatuna. Deglaini töid iseloomustab monumentaalsus.
Tundes end figuraalsest kujutamisviisist ahistatuna, läks ta üle „puhtamatele“ vormidele. Tema enda sõnadega: „Kunstniku ülesanne on areneda. Minu areng tulenes väljendusvajadusest, mis nõudis abstraktseid vorme“.
Deglain suri Liège’is 2013. aastal.
