Antoni Clavé sündis 1913. aastal Barcelonas. Pärast õpinguid Barcelonas Escuela de Artes y Oficios Artisticos (kunstikool) ja Escuela de Bellas Artes’i (kaunite kunstide kool) õhtuses osakonnas ja töötamist õpilasena tekstiilitöökojas kasvas Clavé huvi kunsti vastu. Ta sai tööd ehitusele maalrina ning tutvus maalripintslite ja muude tööriistade kasutamisega, kuid jättis kiiresti selle töö, kui avati „Cinematografica Nacional Española“ ja ta võeti tööle filmiplakatite kujundajana. Clavé elatus kultuuri-, reklaami- ja kujundustööst kuni Hispaania kodusõja alguseni. 1937. aastal sai ta tööd propagandaplakatite kujundajana. Nagu paljud teisedki põgenes Clavé Prantsusmaale, kui tema kodulinna vallutas Franco sõjavägi. Dokumentideta pagulasena õnnestus tal Perpignanis tööd jätkata ja näitustel esineda.
Clavé, 20. sajandi sündmuste ohver, oli Pariisis, kui sakslased 1940. aastal linna tungisid. Pärast ebaõnnestunud katset Venezuelasse põgeneda jäi ta Prantsusmaa pealinna, kus avas oma esimese töökoja. Kui Pariis vabastati, avanes palju võimalusi – näitused, kunstiringkonnad, koostöö mainekate kostüümikunsti ja disainiga tegelevate asutustega.
1950. aastad tähistasid Clavé rahvusvahelise tunnustuse algust tänu mitmele põhjalikule näitusele, mis korraldati Buenos Aireses Witcombi galeriis, Roomas Galleria dell’Obeliscos ja 1953. aastal Pariisis Galerie Drouant-Davidis ning 1954. aastal Milanos Galleria del Soles. Samal aastal loobus ta teatrikujundusest, et pühenduda täielikult maalimisele. See tasus end ära ja tal avanes võimalus korraldada 1958. aastal näitus Pariisis Galerie Creuzevault’s. Sellest ajast peale on tunnustus ja isikunäituste arv vaid kasvanud. 1965. aastal leidis ta endale kodu Lõuna-Prantsusmaal, kuid veetis seal vähe aega, sest tema teoseid näidati kõikjal maailmas. Kogu see tähelepanu kulmineerus 1978. aastal Pariisi nüüdiskunsti muuseumis toimunud ulatusliku retrospektiiviga.
Pärast üleilmse tunnustuse leidmist pöördus Clavé tähelepanu 1980. aastatel tagasi oma kodulinnale. Paljud näitused ja rändnäitused tegid tema ande tuntuks Hispaanias, samal ajal kasvas ka tema rahvusvaheline maine. Tema edust kodumaal kõneleb asjaolu, et Barcelona linn tellis Clavélt 1888. aasta maailmanäituse mälestuseks monumentaalse skulptuuri. Edu jätkus muutumatuna kuni tema surmani 2005. aastal ja isegi pärast seda.
Saint-Louis’ Fernet-Branca sihtasutuse nüüdiskunstikeskus ja Baselis asuv Galerie Beyeler’ nüüdiskunstikeskus olid esimesed, kes korraldasid 2006. ja 2008. aastal kunstniku ulatuslikud retrospektiivnäitused. Barcelona linn korraldas pidustused saja aasta möödumise tähistamiseks kunstniku sünnist (2013). 2017. aastal avaldati Clavé loomingu põhjalik kataloog.
