Benjamin Lucien Royaards sündis 1939. aastal Schoorlis. Pärast Amsterdami kunstikõrgkooli Rijksacademie van Beeldende Kunsten lõpetamist jagas kunstnik oma isiklikku ja tööaega kodumaa (Amsterdam, Edam, Friisimaa, Zeeland) ja naabermaa Belgia, eriti Antwerpeni vahel, veetes lühemaid ajajärke ka välismaal – New Yorgis, Pariisis ja Basses-Alpes’is. Lõpuks asus ta 1976. aastal alaliselt elama Prantsusmaale Drôme’i.
Tunnustust leidis Royaards juba 19-aastase üliõpilasena, mil talt telliti Dami väljaku kuningapalee jaoks suured freskod. See esimene avalik projekt, mis tõi noore kunstniku avalikkuse tähelepanu keskpunkti, tekitas nii suurt pinget, et hiljem otsustas ta elada välismaal, kus võis rahulikult oma tööle pühenduda.
Royaardsi guaši- ja vesivärvi-, aga ka joonistus- ja söövitustehnikas teostatud loomingukorpuses vahelduvad kohati üksteisesse sulandudes figuratiivsed ja abstraktsed perioodid. Samal ajajärgul, mil kunstnik lõplikult Prantsusmaale kolis, hakkas ta tegelema skulptuuriga, millega teda tänapäeval ehk kõige rohkem seostatakse.
1982. aastal sai Royaards Veneetsia biennaalil esimese auhinna söövitustehnikas tööde eest.
Royaardsi näituste hulgas võib esile tõsta järgmisi: Schiedami linnamuuseum, Schiedam (1969); Institut Néerlandais, Pariis (1977); Suur ehk püha Nikolause kirik, Edam (1979); Singeri muuseum, Laren (1983); „Realitées Nouvelles“, Grand Palais, Pariis (1984); „Acte 85“, Grand Palais Paris (1985); Smeliki ja Stokkingi galerii, Haag (1990–1993); „Art’91“, London (1991); KunstRAI, Amsterdam (1994); Wester Gasfabriek, Amsterdam (1997); Salon du Sud-Est, Lyon (1998); Retrospektiivne näitusestuudio, Montbrison sur Lez (2002–2004).
Royaards suri 2009. aastal.
