Carlo Pizzichini sündis 1962. aastal Sienas Monticianos. Kunstihuvi tekkis temas tänu isale, kes õpetas teda juba lapsena. Talle sai kavandatud kunstnikukarjäär, kuid isa ei elanud piisavalt kaua, et selle teostumist näha. Pizzichini õppis Siena kunstikeskkoolis ja lõpetas 1981. aastal Siena riikliku kunstiinstituudi maksimaalse punktisummaga. Seejärel asus ta end täiendama Firenze kunstiakadeemias professor Roberto Giovannelli käe all (1985). Hiljem õpetas ta Brera, Bologna ja Carrara kunstiakadeemias kaasaegse kunsti kujutavaid tehnikaid. 2010. aastal sai Pizzichini Sassari kunstiakadeemia maaliprofessoriks, kuid hiljem naasis Firenzes asuvasse akadeemiasse, kus ta õpetab tänini.
Kohe pärast õpingute lõpetamist alustas Pizzichini tegevust elukutselise kunstnikuna, täites tellimusi suurtelt pankadelt, usuinstitutsioonidelt, arhitektidelt ja eraklientidelt. Ta süüvis kunsti ja laiendas oma teemasid tänu ulatuslikele välisreisidele, mis viisid teda Itaaliasse, Šveitsi, Liechtensteini, USAsse, Hiinasse, Indiasse, Venemaale, Hispaaniasse, Saksamaale ja Lähis-Idasse. Pizzichini ei jäänud oma põlvkonna suundumuste juurde, vaid eelistas eksperimenteerimist paljude materjalidega, nagu keraamika, terrakota, pronks, kivi ja klaas.
Tema arvukate näituste ja tellimustööde seas võib nimetada näiteks järgmisi: Galerie Meier, Arth am See (2015); „L’asinello“, Piazza Mazzini, Roccatederighi (2015); „Le brocche del Barbarossa“, San Quirico d’Orcia (2015); „Carlo Pizzichini am Goldbachcenter“, Küsnacht, Zürich (2015); „Meteore“, Giardino di Villa Bottini, Lucca (2015); „Pinakes“, Galleria SMS Messaggi d’Arte, Celle Ligure (2015); „Meteore ed altre invenzioni“, Villa Casati Stampa, Muggiò (2015); „Le api dei miei giorni“, installatsioon San Domenico basiilikas, Siena (2015); „Meteore“, installatsioonid Ponte di Malizias, Siena (2015); „Notturni“, Palazzo Ducale, Genova (2014); Arte dei Vasai auhinna neljanda väljaande kunstiline juhtimine, Siena (2014); näituste korraldamine: „Terry Davies“, „La forma Helvetica“, „Ma Chao“ ja „Marco Antonio Tanganelli“, Casanova Showroom, Open Zona Toselli, Siena (2014); „Carlo Pizzichini, Bilder und Keramik“, Galerie Pesko, Lenzerheide, Šveits (2014); „La Parola e l’Eucarestia“, kaks vitraažakent San Domenico basiilikale, Siena (2013); „Tular“, Volterra Art Gallery (2013); „Il giardino della conoscenza“, Horti Leonini ja „L’incanto della terra“, Palazzo Chigi, San Quirico d’Orcia (2013); „Meteore“, Bagno Vignoni (2013); „Carlo Pizzichini: One Man Show“, Artexpo Arezzo ja Galerie 22a Innsbruck (2012).
