Dimitris Mytaras sündis 1934. aastal Chalkises. Juba lapsena joonistas ja maalis ta stseene oma igapäevaelust, mida varjutasid traagilised sõjasündmused. Noore kunstniku habemeajajast isa korraldas oma töökojas poja tööde näitusi. Mytaras õppis aastatel 1953–1957 Ateena kunstikoolis, kus tema juhendajaks oli Yiannis Moralis. Hiljem astus ta Kreeka riikliku stipendiumi toel Pariisi kunstikõrgkooli École nationale supérieure des Arts Décoratifs, kus õppis lavakujundust. Sellega üheaegselt õppis Mytaras kunstikoolis Institut national des Métiers d’Art sisekujundust. Aastatel 1964–1972 oli Mytaras Ateena Tehnoloogiainstituudi sisekujunduse töökoja direktor.
See periood kattus Kreeka hunta valitsusajaga (1967–1974), mida kunstnik kriitiliselt kommenteerib realistlikus teostesarjas „Fotographic Documents“. Alates 1975. aastast oli Mytaras Ateena kunstikooli maaliosakonna õppejõud. 1978. aastal asutas ta oma kodulinnas Chalkises linnavalitsuse toel kunstiõppekoja, mis jätkab kunstniku abikaasa juhtimisel ka praegu arvestatavat haridus- ja kultuuritööd.
Mytarase kujutusviisi iseloomustab antropomorfism. Stiililt oli tema teostes 1960. aastatel valdav naturalistlik suundumus, millele alates 1975. aastast lisandusid üha tugevamad ekspressionistlikud jooned. Hingelt rööprähkleja, tegutses Mytaras muu hulgas luuletaja, kostüümi- ja lavakujundaja ning illustraatorina. Kunstniku enda kinnitusel tööpinge üksnes suurendas ta loomeenergiat.
Mytarase esimene ametlik esinemine pärast juuksuritöökoja etteasteid toimus 1957. aastal ülemaalisel kunstinäitusel Ateena Zappeion Megaroni palees. Aastal 1960 järgnes esimene üksiknäitus Zygose galeriis. Mytarase töid on eksponeeritud muu hulgas Aleksandrias, Pariisis, São Paulos, Frankfurdis, Bolognas, Firenzes, Veneetsias, Genovas, Belgradis, New Yorgis, Stockholmis ja Tokyos. Pärast arvukaid näitusi Kreekas ja välismaal tunnustas Kreeka Vabariigi president Constantine Stephanopoulos kunstnikku 2001. aastal Fööniksi ordeniga.
2005. aastal avaldas Mytaras luulekogu „The Night“. 2010. aastal järgnes kogumik „Engr’s Violin“.
Mytaras suri 2017. aastal. Järgmise aasta suvel korraldas Basil ja Elise Goulandrise fondi kaasaegse kunsti muuseum tagasivaatenäituse lahkunud kunstniku auks, kes lugupidamisest ja populaarsusest hoolimata ei leidnud elu jooksul üksmeelset heakskiitu.
