Emilio Tadini sündis 1927. aastal Milanos. Kuigi ta sai ka kunstnikuna tuntuks, õppis ta Milano katoliiklikus ülikoolis (Università Cattolica del Sacro Cuore) kirjandust ja
tegi endale kõigepealt nime kirjanduslike tekstide autorina. Juba 1947. aastal avaldas ta ajakirjas Il Politecnico poeemi „La passione secondo Matteo“. Kirjandusele ja kirjutamisele jäi ta alatiseks truuks. Ajavahemikus 1963–1993 avaldas ta neli romaani ja luulekogu. 1992. aastast alates ilmusid päevalehes Corriere della Sera tema kunsti- ja kirjandusteemalised kirjutised. 1997. aastal sai temast telekanali Tele+ juhtkirjanik ja saatesarja „Contesto“ saatejuht. Aastatel 2000–2001 tegi ta veel koostööd Šveitsi-Itaalia ringhäälinguorganisatsiooniga RSI ja Itaalia avalikõigusliku ringhäälinguorganisatsiooniga Rai, osaledes nende kultuurisaadete tegemises. Samal ajal tegutses ta ka ilukirjanduse tõlkijana mitmele Itaalia kirjastusele, vahendades 19. ja 20. sajandi silmapaistvaid teoseid, sealhulgas Stendhali, Poundi, Elioti, Céline’i ja Faulkneri loomingut.
Kirjanikuna pälvis ta 1987. aastal auhinna Premio Selezione Campiello (teose „La lunga notte“ eest) ja 1993. aastal auhinna Premio Nazionale Rhegium Julii (teose „La tempesta“ eest). Romaan „La tempesta“ („Torm“) sai 1994. aastal ka auhinna Premio Bergamo ning romaani dramatiseeringut etendati Franco Parenti teatris Milanos.
Kriitika- ja kirjandusloome kõrval alustas Tadini 1950. aastate lõpul tegevust maalikunstnikuna. Tema areng maali alal kulges mitmes etapis. Teda mõjutasid muu hulgas Inglise popkunst (eelkõige Peter Blake’i, David Hockney ja Allen Jonesi looming) ning de Chirico ja Picasso maalid, mis innustasid teda kasutama üha rafineeritumaid toone ja unenäolisi kujundeid. Fovistlikumad ja värviküllasemad mõjutused lähtusid kodumaisest kunstist, näiteks Valerio Adami töödest.
Tadini esimene isikunäitus toimus 1961. aastal Veneetsias galeriis Galleria del Cavallino. 1965. aastal oli ta koos Mario Schifano, Valerio Adami ja Lucio Del Pezzoga osaline rühmanäitusel Milano vastavatud galeriis Studio Marconi. 1978. ja 1982. aastal oli ta kutsutud Veneetsia biennaalile. 1986. aastal korraldati tema suur isikunäitus Milano kultuurikeskuses Rotonda della Besana. 1995. aasta sügisest 1996. aasta suveni olid tema loomingu ülevaatenäitused Stralsundi, Bochumi ja Darmstadti muuseumides.
Tema viimane ülevaatenäitus toimus 2001. aastal Milano kultuurikeskuses Palazzo Reale. Tadini suri 2002. aastal, tema loomingu mõju on aga jääv. 2004. aastal korraldas Corriere della Sera sihtasutus Milano Palazzo Reales tema auks konverentsi „Le figure, le cose“, kus esinesid kultuuri-, kunsti- ja ajakirjandusmaailma prominendid, nagu Ferruccio de Bortoli, Umberto Eco, Paolo Fabbri, Valerio Adami ja Carlo Arturo Quintavalle. Umberto Eco, kes Tadinit lähedalt tundis, iseloomustas teda kui „kirjanikku, kes maalib, ja maalikunstnikku, kes kirjutab“. 2005. aasta kevadel oli suur Tadini ülevaatenäitus Bellinzona (Šveits) muuseumis MuseoVilla dei Cedri. 2008. aastal avasid Francesco Tadini ja Carmela Scalise Milanos Emilio Tadini mälestusmuuseumi – Spazio Tadini –, mille püsinäitusel on eksponeeritud nii tema kunsti- kui ka kirjandusteosed.
