Emo Verkerk sündis 1955. aastal Amsterdamis. Amsterdami ülikooli filosoofiatudengina sattus ta 1977. aastal juhtumisi kuulama David Sylvesteri intervjuud Francis Baconiga. Tuntud Inglise kunstniku usutlus oli tema jaoks pöördepunkt: ta otsustas luua maalivormi, mida ta ise nimetab praktiliseks filosoofiaks. Pärast Baconi „avastamist“ tegi Verkerk temast kolm joonistust ja astus aasta hiljem kunstikooli Ateliers ’63.
Kogu oma karjääri kestel on Verkerk jäänud kangekaelselt truuks žanrile, mida toona peeti vananenuks – portreemaalile. Ta on kujutanud kuulsusi nagu Edgar Allan Poe, Frank Zappa, Aby Warburg ja Wallace Black Elk, aga ka vähem tuntud või lausa tundmatuid kirjanikke, filosoofe, karikaturiste, muusikuid, mustkunstnikke ja isegi šamaane. Kunstnik ise on öelnud: „Minu portreid võib vaadelda allegoorilise päevikuna: inimesed, keda maalin, esindavad mõtteid või ideid, mis mul sel ajal meeles mõlkusid. See on seotud empaatiaga. Seda võib käsitleda lugupidamisavaldusena kujutatavale isikule“.
Kuid niisama kangekaelne nagu žanrivalikul, on Verkerk ka oma kujutusviisilt. Fotograafiline sarnasus on liiga lihtne. Liiga eneseküllane. Kunstnik pooldab tõlgendavat kujutamist, mis teeb reaalsetest inimestest tema graafilise maailma tegelased. Seda tajunihet esitletakse sellisena ka pealtvaatajale. Verkerki stiil ei ole nii ühemõtteline, nagu portreemaalilt võiks oodata, vaid avaldab passiivsele äratundmisele vastupanu ja tõmbab vaataja oma maailma.
Verkerki hiljutiste soolonäituste seas on: „Graag of niet/Love me or leave me“, Gemeentemuseum, Den Haag (2015); „Belle van Zuylen“, Willem Baars Projects, Amsterdam (2015); „Emo Verkerk“, Fries Museum, Leeuwarden (2000); „Nass und Trocken“, Brandenburgische Kunstsammlungen, Cottbus (1999); „Schilderijen, aquarellen en objecten“, Art & Project, Slootdorp (1999); „Emo Verkerk“, Stadsmuseum Woerden (1997); „Emo Verkerk“, Stedelijk Museum, Amsterdam (1988), „Emo Verkerk“, Marian Goodman, New York (1982).
Kunstniku töid on eksponeeritud ka arvukatel rühmanäitustel, sealhulgas: „Held op sokkel“, Haags Historisch Museum/Museum de Gevangenpoort, Haag (2015–2016); „Wrijving van gedachten“, Antwerpen-Zundert Het Vincent van Gogh Huis, Zundert (2015); „Facing Nature“, Museum Belvédère, Heerenveen, Oranjewoud (2014); „Rob Birza, Morgan Betz, Frank Koolen, Joseph Semah en Emo Verkerk“, Willem Baars Art Consultancy, Amsterdam (2011).
