Erik Šille sündis 1978. aastal Slovakkias Rožňavas. Ta õppis Bratislava kunsti- ja disainiakadeemias professor Ivan Csudai juures ja lõpetas selle 2006. aastal.
Piisab vaid ühest pilgust Šille maalidele mõistmaks, et kunstnik on oma keskkonna ja ajastu produkt. Lisaks vaatleb Šille mõlemat kriitilise pilguga. Esteetiliselt on tema loomingul palju mõjutusi – koomiksiraamatud, karikatuurid, videomängud, tänavakunst, grafiti, tätoveeringud, reklaam, poliitilised sõnumid ning muud tänava- ja popkultuuri aspektid. Ta seab need kõik sürreaalseteks kompositsioonideks, mis on tonaalsuse ja sisu poolest morbiidsed. See võib luua dadaistlikke ansambleid, mis on sarnased sellistele maalidele nagu Delacroix’ „Barque of Dante“, Arnold Böcklini „South Park“, mida kõiki on kujutatud maalidel „Last Boating“ (2009) ja „Hello History“ (2010).
Šillel on eriomane stiil, mis põhineb julgetel akrüülvärvidel, mida ta kannab ühtlaste kihtidena. Tema pintslilöögid on nii täpsed ja puhtad, et neid ei ole näha ja jätavad mulje, nagu oleks kasutud värvipihustit ja šabloone, mitte traditsioonilist tehnikat. Pihustatud värvi jäägid, laialivalgunud tilgad ja jooned on kõik tahtlikult tekitatud. Viimasel ajal on aga kalduvus ebatäiuslikkusele andnud mõnele teosele rohkem käsitsi tehtu ilme.
Selline tahtlik tehniline täiuslikkus, mis püüdleb tema paljude mõjutuste digitaalse kujutamise poole, toob esile Šille käsitletava teema julmuse. Tema tegelaskujusid, karikatuurseid olendeid ja loomi on sageli kujutatud tumedates stsenaariumides, millega kaasneb häving või piinamine, ning kõikjal on tuntav ähvardav ja vahetu oht. Sageli samastub oht abstraktsema reaalsusega, nagu kapitalism, globaliseerumine, digitaliseerumine, tarbimisühiskond ja muud kaasaegse ühiskonna kaasnähtused. Paljude tänapäeva popkultuuri ja sellega seotud tarbeobjektide kujutamisega lahkab Šille neid nii metafoorselt kui ka sõna otseses mõttes. Kujutatavate vägivallaaktide hulgas on korduv teema anatoomiline lahkamine, nagu tema 2015. aasta teoses „Anatomy“. Need visuaalsed vihjed on vahendid, mille abil Šille lahkab meie praegust õhustikku, pakkumata sellele selget isiklikku vaatenurka.
Viimaste aastate olulisemad näitused on „Vitra Collector’s Lounge“, DSC Gallery, Praha (2017); „Error“, Kunsthalle, Bratislava (2017); „Erik Šille“, ODD Gallery, Badung, Bali, Indoneesia (2016); „Nature 2.0“, Heike Schäfer, Kro Art Gallery, Viin (2016); „Anatomy of Quandary“, Krokus Gallery, Bratislava (2015); „Finally“, koos Boris Sirkaga, „Ateliér XIII“, Bratislava (2015); „Sleeping water II“, Schemnitzgaleery, Banská Štiavnica, Slovakkia (2015); „Nestálosť molekúl“ (Instability of Molecules) koos Petr Kvíčalaga, Kasárne/Kulturpark, Košice, Slovakkia (2015) ja „Sleeping water“, Galéria Plusmínusnula, Žilina, Slovakkia (2015).
Auhinnad: Tatra panga fondi noore kunstniku auhinna laureaat (2010); esimene koht VÚB sihtasutuse maalikonkursil (2009); kolmas koht VÚB sihtasutuse maalikonkursil (2006); näituse 4th Zlín Youth Salon auhind, Tšehhi (2006)
Ta on töötanud sellistes kunstnike residentsides nagu Banská St a Nica, Banská Štiavnica, Slovakkia (2012); Youkobo Art Space, Tokyo (2013); Tannery Arts Center, Santa Cruz, CA, USA (2014) ja Slow Punch, Canggu, Bali, Indoneesia (2016).
Šille elab ja töötab Bratislavas.
