Fernando Sáez González sündis 1921. aastal Laredos. Kui ta oli 10aastane, lahkus tema perekond teise Hispaania Vabariigi väljakuulutamise aastal Laredost ja kolis Madridi. Seal käisid nad Lope de Rueda Institución Libre de Enseñanzat (vabahariduse instituut), kus noor Sáez tegi oma esimesed sammud kunstnikuna ja sai joonistuste eest esimesed auhinnad.
Hispaania pealinnas hakkas otsiva vaimuga Sáez sageli külastama Prado muuseumi, kus teda köitsid van der Weyden, Brueghel, Mantegna, El Bosco ja Cranach. Kodusõja ajal Laredos elanud Sáez naasis 1939. aastal Madridi, kus ta hakkas järgmisel aastal tegema ajalehtedele ja ajakirjadele karikatuure. 1942. aastal võeti ta pikaks ajaks kohustuslikku sõjaväeteenistusse, mis kestis 1946. aastani.
Naastes võttis ta tunde San Fernando Kuninglikus Kunstiakadeemias ja külastas kunstnike kogunemisi, kus ta kohtus teiste hulgas kriitikute Ramón Faraldo ja Enrique Azcoaga, maalikunstnike Rafael Zabaleta ja Pancho Cossíoga, skulptor Ángel Ferrantega ning kirjanike Camilo José Cela, Ernest Hemingway, José García Nieto, Gerardo Diego ja Dámaso Alonsoga.
Sel ajal jätkas ta koostööd Editorial Grifóni illustraatorina peamiselt koos Eduardo Aunósega. Samal ajal korraldas ta 1948. aasta septembris oma esimese rühmanäituse, kus osales ka tema vend Martín, kes oli samuti maalikunstnik.
Kunstiliselt jättis Kantaabria ranniku räsitud maastik ja selle karmid värvid märgatava jälje kunstniku loomingule. Sáez ei unustanud iial suvesid Ontorrias ja lähedal asuvas Mazcuerrases, kus tema onu oli koguduse preester ja kus ta tutvus kirjanik Concha Espinaga. Rannikujoon ja selle lai värvspekter on nähtaval suurel osal tema teostest.
1950. aastal korraldas Sáez Madridis galeriis Clan oma esimese maalinäituse. Samal aastal järgnesid näitused Venezuelas, Argentinas ja Prantsusmaal. Kohe tulid järgmised saavutused: 1969. aastal valis Genfis asuv Rath Museum tema tööd välja Hispaania avangardi näitusele „Art espagnol d’aujourd’hui“ (Hispaania nüüdiskunst). Samuti korraldas ta 1978. aastal Santanderi kohalikus kunstimuuseumis näituse ja samal aastal Segovias esimese näituse Casa del Siglo XV hoones.
Teised tähelepanuväärsed näitused on Aula de Cultura La Venencia (Santander, 2006); Santiago Casar Gallery (2008) ja tema 1964.–2005. aasta loomingu suur antoloogiline näitus Santanderi kaasaegse ja nüüdiskunsti muuseumis (2013). 2017. aastal korraldas Luis González Roblese muuseum Alcalá de Henareses veel ühe ülevaatenäituse „Fernando Sáez, Seventy years in Painting“.
Sáez oli tegus pea oma surmani. Ta joonistas iga päev, kui selleks jõudu oli. Fernando Sáez González suri 2003. aastal.
