Florin Anton Ciubotaru sündis 1939. aastal Focşanis. Ciubotaru, nagu paljud tema kaasaegsed Rumeenia kunstnikud, õppis Bukaresti kunstiinstituudis (Institutul de Arte Plastice „Nicolae Grigorescu“). Lõpetanud selle 1963. aastal (tema õpetajad olid Corneliu Baba and Ştefan Constantinescu), kujunes ta (meta)kriitiliseks maalikunstnikuks. Ta on pidevalt katsetanud, uurinud, kahtluse alla seadnud, ümber mõelnud ja mõtestanud.
Ciubotaru, keda tuntakse ka Ciubo nime all, otsib tähendust ja eesmärki pigem metoodikast ja lähenemisviisist kui stiilist. Ta ei pea ennast pelgalt kunstnikuks, vaid oma loome sõltumatuks jutustajaks. Osaliselt on see tingitud sellest, et tal ei jagu kannatust nähtuste ja sündmuste jaoks, mida ta tajub kultuurimaalima maskeraadidena. Tõepoolest, olgu lavastused, seeriad, nimetamised, märgistamised, näitused, avamised, meediasuhted või kriitikute hinnangud – kõik need nüüdisaegse kunstimaailma konventsionaalsed aspektid on tema silmis sedavõrd kodifitseeritud, et ta peab neid stereotüüpideks, kasututeks takistusteks, eelistades tõelist väljendusvabadust otsides nendest loobuda.
Oma näituste juures esineb ta trafaretsete tühjade tseremooniatega, mis on uskumatult kõnekad. Tema looming on samamoodi peegeldav – ta laob ja peidab oma töödesse asju, mida tõenäoliselt ainult ta ise oskab täielikult hinnata ja mõista. Väljendusvabadus on lausa tema kinnismõte ning võib-olla on ta teoste krüptilisus seletatav allumatusega sellele, milles tema näeb problemaatilist süsteemi.
Ciubotaru on ka Bukaresti kunstiülikooli (Universitatea Națională de Arte București) maaliosakonna professor.
