Günther Förg sündis 1952. aastal Füssenis. Müncheni Kunstiakadeemias (1973–1979) õppinud kunstnikku tõmbas esialgu halli kui vahepealse varjundi (mis ei ole ei must ega valge, vaid noore Förgi silmis „mitte midagi“ ja seega „vaba“) poole, mis on üpris üllatav, kui võtta arvesse neid värvilisi teoseid, mille järgi teda tänapäeval kõige paremini tuntakse. Aastatel 1992–1999 õppis ta Karlsruhes kunsti- ja disainiülikoolis Staatliche Hochschule für Gestaltung, jätkates seejärel õpetajakarjääri Münchenis.
Kunstnikuna jäädvustas Förg oma keskkonda ja vältimatult ka reageeris sellele. Fotograafia oli tema karjääri püsiv kirg. Oma 35 mm kaameraga dokumenteeris kunstnik kaasaja Euroopa eri ajastute hooneid, jooni ja varjusid alates Bauhausi funktsionaalsusest kuni fašismi tähisteni. Förg avaldab oma maalidega austust tüüpilistele Ameerika žestiliste abstraktsete kompositsioonide eksperimentidele, mis on mõjutanud Saksa kunstnikke oma mõjuvate kromaatiliste elementidega. Alates 1970. aastate lõpust on tema tööd inspireeritud minimalismijärgsetest suundumustest. Ei ole üllatav, et uueks ja viljakaks katsetamise valdkonnaks kujuneb skulptuur. Tema kujutlusvõimet sütitab meediumi käegakatsutav olemus, mis avaldub ka 1988. aasta peegelinstallatsioonis Rotterdami metroojaamas. Keha fragmentatsioonist saab 1990. aastatel teema, mis viib Förgi tema enda sõnul vältimatult figuratiivse kujutamise juurde.
Meediumist sõltumata on Günther Förgi visuaalsete dekonstruktsioonide aluseks kas arhitektuuriline või puhtalt vormiline ruudustik. Seda näiliselt abstraktset struktuurivahendit kasutab ta sageli keerukamal moel, et anda edasi teatavat kujutuslikku tähendust. Hea näide sellest meetodist on Förgi 1996. aasta plakat Roland Garros’i tenniseturniiri jaoks: keset oranži ja rohelist ruudustikku hakkab silma väljak ja võrk.
See kinnismõte kandus üle 21. sajandisse, eelkõige „Glitterbilderi“ sarja kaudu. Tühjust ja negatiivset ruumi katkestavad julgelt värvilised triibud, mis toimivad piirjoontena. Võrdlused Cy Twombly ja teiste varajaste modernistidega toovad Förgi enda tegevuse evolutsiooni mõttes algpunkti tagasi.
Kunstnik korraldas oma esimese isikunäituse1980. aastal Münchenis Rüdiger Schöttle galeriis, kus ta esitles mitmeid monokroomseid maale. 1992. aastal osales ta näitusel „documenta IX“. Oluline samm kunstniku karjääris oli näitus Stedelijk Museumis Amsterdamis 1995. aastal. Veel toimunud isikunäitusi: Essl Museum, Klosterneuburg, Austria; the Langen Foundation, Neuss, Saksamaa; Kunstmuseum Basle, Šveits; Kunsthalle Bremen, Saksamaa; Gemeentemuseum Den Haag, Madalmaad; Tel Aviv Museum of Art, Tel Aviv; Kunsthaus Bregenz, Bregenz, Austria; Museum der Stadt Füssen, Füssen, Saksamaa; Deutsche Guggenheim, Berliin, Saksamaa.
Förg suri 2013. aastal.
