Ivana Franke sündis 1973. aastal Zagrebis. Zagrebi Kunstiakadeemia lõpetanud Franke rahuldas oma teaduslikku uudishimu Jaapanis, Kitakyushu nüüdiskunstikeskuse kraadiõppejärgsete teadusuuringute programmis osaledes. Metodoloogiline põhjalikkus ja kõrge kvaliteet on tema tegevuse nurgakivid. Selline intellektuaalne töö on vajalik, kui käsitleda niivõrd ambitsioonikaid ja nõudlikke teemasid.
Franke uurib tajutavat teadvust mitmesugustel viisidel. Valgus on tema töödes põhjapanev tajuprisma, mida ta on uurinud nii visuaalsest kui ka ruumilisest vaatenurgast. Kasutades valgust, mida tekitab tegelik valgusallikas, või valguse ja varju kaudset mängu stsenograafias ja installatsioonide struktuurides, ühendab Franke nägemisvõime ja ruumi, hägustades neid ja seades nende piirid kahtluse alla. Tema taju dekonstrueerimise üldine tulemus on puhtalt sensoorne: ta segab ruumilisuse ja nägemisvõime teineteist täiendavaid jõude kuni punktini, kus füüsikaline ja psüühiline tunnetusprotsess põimuvad ja seavad enesestmõistetavana tundunud reaalsuse kahtluse alla. Kaks fantastilist näidet tema töödest: „Towards a Phenomenology of the Unknown“ Schering Stiftung Project Space’is Berliinis (2017) ja „Perceptual Drift (Galaxies in Mind)“ Zagrebi kaasaegse kunsti muuseumis (2017).
Franke on teinud oma ambitsioonikat kunstialast uurimistööd koguni akadeemiliselt, kaasates sellesse neuroteadust. Näiteks konsulteeris ta oma projekti „Seeing with Eyes Closed“ raames neuroteadlase Ida Momennejadiga ning korraldas aastatel 2011–2016 lisaks näitustele mitmeid interdistsiplinaarseid sümpoosione, sealhulgas: Peggy Guggenheimi kollektsioon, Veneetsia (2011); Deutsche Guggenheim, Berliin (2012); Lauba House, Zagreb (2012); Max Planck Science Gallery, Berliin (2013), New Art Space Amsterdam, Amsterdam (2013), Wood Street Gallery, Pittsburgh, Pennsylvania (2014); Euroopa visuaaltaju konverents, Liverpool (2015); teadvust käsitlev teaduskonverents, Tucson, Arizona (2016).
Tänu tellimustele on Franke imelised tööd jõudnud ka avalikku ruumi, näiteks: „Entanglement is a Fragile State“, St Nicolas’ kirik, Caen, Prantsusmaa (2012); „Room for Running Ghosts“, Hotel Lone, Rovinj, Horvaatia; „Construction Site“, Zadari Forum, Zadar, Horvaatia (2003); „Transparent“, Ban Jelačići väljak, Zagreb (2003).
Franke on oma karjääri vältel saanud regulaarselt auhindu ja muud tunnustust. Mõned väljapaistvamad näited: Josip Racići auhind (2010), Pollock-Krasneri fondi toetus (2006), Horvaatia Teaduste ja Kunstide Akadeemia auhind (2016, 2003 ja 1997), kultuuriministeeriumi auhind 1., 2. ja 3. trükitriennaalil (2003, 2000 ja 1997), Horvaatia teadusministeeriumi teadusuuringute toetus (2001), Horvaatia kunstnike ühenduse noore kunstniku auhind (2000) ja Zagrebi ülikooli rektori auhind 1996. aastal.
