Jan Beekman sündis 1929. aastal Brüsseli lähistel Meises. Lõpetanud Brüsseli kunstiakadeemia Académie Royale des Beaux-Arts, pühendas ta, nagu paljud tema kaasaegsedki, algul oma aja ja jõu poliitaktivismile. Kuid loominguvajadus kasvas kiiresti vastupandamatuks. 1950. aastate lõpus alustas Beekman tegevust vabakutselise stsenograafina. Tema esimene töökoht oli Belgia riigitelevisiooni BRT draamaosakonnas. Varsti järgnes rida edukaid koostööprojekte Brüsseli ja Flandria tuntud teatritega, nagu Brüsseli Koninklijke Vlaamse Schouwburg ja Beursschouwburg ning Genti teatrid Arcatheater ja Nationaal Theater Gent.
Beekmanist oli saanud nõutud ja hinnatud lavakunstnik, kuid talle tundus, et see töö neelab kogu ta aja ja loomejõu ega jäta võimalust vabaks loominguks. Ta oli näitustel esinenud juba 1960. aastatel, peamiselt Brüsselis Galerie Zodiaque’is ja flaami konstruktivistliku kunstnikerühmituse G-58 näitustel. 1970. aastatel tegi Beekman raske otsuse lõpetada stsenograafitöö, et keskenduda õpetamisele ja eelkõige maalimisele. Kunstniku maalid ja joonistused said kiiresti tuntuks naaberriikides, nagu Madalmaades, Saksamaal ja Inglismaal. Tema varasem looming on otsustavalt abstraktne ja tumedatooniline. Paljude tööde iseloomulik rõhuasetus ruumile ja valgusele viitab otseselt lavakunstnikukogemusele.
Kaasaegsetest suundumustest küll teravalt teadlik, kujundas Beekman oma rikkaliku kogemustepagasi toel välja täiesti isikupärase kunstikeele. Loodusel on tema loomingus keskne koht, kuid pigem abstraktse meeleolu kui konkreetsete motiivide kujul. Beekman uurib loodust rütmi, ruumi, dünaamika, muusika, geomeetria, mustrite ja värvide kaudu ning see võimaldab ühtaegu suurt temaatilist järjepidevust ja radikaalset formaalset arengut.
1980. aastate keskel asus Beekman elama Ameerika Ühendriikidesse. Seal maalis ta oma ilmselt kuulsaima töö – Nelson Mandela portree (1990). Maal, mille valmimiseks kulus kolm aastat, kujutab hetke, mil Mandela pärast 27-aastast vangistust taas valguse kätte astub. Elanud mõnda aega Chicagos, suundus Beekman 1997. aastal looduskesksema elu otsinguil ida poole, kus ta endale Connecticuti metsades südamelähedase kodupaiga leidis.
Beekmani tööde diskreetne sotsiaalpoliitiline alatoon on aja jooksul tugevnenud. Mandela portree oli selle suuna oluline teetähis. Viimasel ajal on kunstnik häälekalt tauninud globaalse soojenemise ja kliimamuutuste eitamist. Sihtasutuse Beekman Foundation ruumides korraldatud näitus kritiseeris teravalt Donald Trumpi ja tema poliitikat.
Jan Beekman elab ja töötab Connecticutis.
