Jef Van Grieken sündis 1950. aastal Herenthoutis. Aastatel 1967–1969 õppis ta Antwerpeni akadeemias, aastatel 1969–1973 Mecheleni akadeemias gravüüri ja aastatel 1973–1976 Antwerpeni kõrgemas instituudis vabagraafikat. Intensiivset õpinguaega täiendasid õppereisid Jugoslaaviasse (1976), Brasiiliasse (1983), Kaug-Itta (1988), Patagooniasse ja Mehhikosse (1988/1989), Colombiasse ja Venezuelasse (1992). Iga reis rikastas ja vormis van Griekeni kunstipraktikat. Aastatel 1973–1976 õpetas ta Louvaini akadeemias ja alates 1976. aastast Mecheleni akadeemias järgmisi kunstnikepõlvkondi.
Kunstiliselt on Van Griekeni stiilis aja jooksul toimunud märgatav areng, kuid temaatiliselt on see jäänud süngeks, hämaraks, isegi morbiidseks. Süngus ei avaldu otseselt kujutatavas, vaid pigem kaudselt, puuduvas. Kuivanud oksad, lossivaremed ja lagunenud kaevandusrajatised loovad hävingu, kuritarvitamise, puudumise ja surma meeleolu.
Algul ülimalt dekonstrueeritud, muutusid tööd pärast 1983. aasta Brasiilia-reisi järjest realistlikumaks. Üldine õõnestav-romantiline, peaaegu maagilis-realistlik meeleolu jäi siiski samaks.
Johan Van Cauwenberge võtab Van Griekeni kunstiprotsessi ja hoiaku kokku järgmiselt: „Ta vaatleb ruumi, tunnetab ja keskkonda ja läheneb sellele nagu maamõõtja, valib välja selle, mis talle kõige rohkem muljet avaldab, seejärel joonistab ja konstrueerib mõttes pildi. Alles siis algab tegelik töö, see, mis täidab ateljee vaikusega, kui tühja paberilehte või lõuendit hakkab täitma imepeen kujutistekangas, millest mõned hiljem ei usugi, et selle üldse on valmistanud inimese käsi.“
Van Griekeni teoseid on eksponeeritud arvukatel näitustel maailma eri paigus: Belgisches Haus, Köln; “Lectures & Demonstrations“, Smithsonian Institute, Washington D.C., 1986; näitus Rahvusvahelises Arengupangas ja Brasiilia-Ameerika kultuurikeskuses, Washington D.C., 1991; Fine Arts Museum, Taipei, 2000; ülevaatenäitus, Antoon Spinoy kultuurikeskus, Mechelen, 2000; Curaçao Museum, Willemstad, 2002; galerii De Vuyst, Lokeren, 1980–1993; Galerie Van Campen & Rochtus ja ’t Scoon Huys, Antwerpen, 1994. aastast tänaseni; Galerie Albert 1er, Brüssel, 2020.
Van Griekeni kunsti on tunnustatud järgmiste auhindadega: esimene auhind Belgia noorte graafikute kategoorias (1978); Grote Prijs Kortenberg ja esimene joonistusauhind konkursil „Belgica-150“ (1980); Nürnbergi joonistusbiennaali laureaat, Saksamaa (1983).
Van Griekeni loometee eri etappide kohta on kirjutatud mitu monograafiat. Esimese neist avaldas 1983. aastal kirjastus Lannoo. 2000. aasta sügisel toimus Mecheleni linna kultuurikeskuses Van Griekeni 50. sünnipäeva puhul suur retrospektiivnäitus ja anti välja monograafia „De Getekende Stilte“, autoriks Johan Van Cauwenberge. Leuveni kirjastuselt P publishers on ilmunud ülevaade Van Griekeni pastell- ja akrüülmaalidest aastatel 2000–2010. Kirjastus Pandora-books avaldas 2014. aastal Van Griekeni graafika kunstikriitilise kataloogi.
