Jens Galschiøt sündis 1954. aastal Frederikssundis. Ta lõpetas 1978. aastal sepakunsti õpingud ning arendas end samal ajal omal käel ka hõbedakunsti ja skulptuuri valdkonnas. Galschiøti enda sõnul on teda mõjutanud mitmesugused eeskujud alates kontseptuaalsest kunstist, performance’itest ja happeningidest kuni sümbolismi, juugendi ja isegi tänavakunstini. 1973. aastal asus ta elama Odensesse, kus avas 1985. aastal 10 000 ruutmeetrise omanimelise galerii. Galleri Galschiøt sisaldab pronksivalukoda, töökoda, galeriid ja skulptuuriaeda, kus saab näha kunstniku teoseid.
Galschiøti loomingus on olenemata meediumist kesksel kohal inimlikud väärtused, õigused, keskkond ja kahepalgelisus, millega valitsused, institutsioonid ja organisatsioonid nendele küsimustele teinekord lähenevad. Ta lahkab ja illustreerib neid teemasid ning ärgitab nende üle edasi mõtlema. Fundamentaalse ebaõigluse suure vastasena on ta enamiku skulptuuride loomist ise rahastanud.
Kõige paremini iseloomustab tema loomingut ilmselt sari „Pillar of Shame“, millesse kuuluvaid töid näeb mitmel pool maailmas. Sarja esimene töö valmis ja pandi välja 1997. aastal Hongkongis ning sellega mälestati 1989. aasta Tiananmeni veresauna ohvreid. Skulptuur on kaheksa meetrit kõrge ja kujutab endast läbipõimunud kehadest koosnevat sammast. See ei jäänud ainsaks korraks, kui Galschiøt Hiina inimõiguste rikkumisi hukka mõistis. 2008. aasta Pekingi olümpiamängude ajal värvisid Hiina demokraatiameelsed aktivistid samba oranžiks, sest Taani kunstnik oli algatanud rahvusvahelise kampaania „The Colour Orange“, mille eesmärk oligi juhtida tähelepanu olümpiamängude kontekstis, eriti nende ettevalmistamise ajal ja pärast seda toime pandud inimõiguste rikkumisele.
Teine säärane sammas püstitati 1999. aastal México peaväljakul Zócalol 48 tunniks Mehhiko parlamendihoone ette, et mõista hukka, kuidas riik kohtleb piirkonna põlisrahvaid. Hiljem viidi sammas sealt Chiapasesse Acteali küla serva, kus poolsõjaväeline rühmitus oli 22. detsembril 1997 tapnud kokku 45 relvastamata põliselanikku. Teose paigaldamist tuli tervitama suur rahvahulk.
Kolmas sammas paigaldati Brasíliasse Brasiilia parlamendi ette, et mälestada 17. aprillil 1996. aastal põhjapoolses Pará osariigis sõjaväepolitsei käe läbi tapetud 19 maata põllumeest. Galschiøti algatus pälvis poliitikutelt, meedialt ja kohalikelt elanikelt kõvasti kriitikat, kuid teos lubati sellegipoolest linnaruumi paigutada.
Galschiøti meisterlikkusest annab tõendust ka asjaolu, et ta on kavandanud mitu igal aastal välja antavat auhinda. Nende sekka kuuluvad Kolding Theatre „Showbiz“ Prize, Hans Christian Andersen Prize, Fernando Prize ja The Solar Catcher.
