Jonas Gasiūnas sündis 1954. aastal Venemaal Tjumenis. Ta õppis Šiauliai pedagoogilise instituudi kunstiteaduskonnas (1972–1973), Kaunase Stepas Žukase nimelises rakendusliku kunsti tehnikakoolis (1975–1978) ja Leedu NSV kunstiinstituudi maaliosakonnas (1978–1984). Pärast õpinguid töötas ta õpetajana. 1992. aastal sai Gasiūnasest Leedu riikliku kunstiinstituudi (praegu Vilniuse Kunstiakadeemia) lektor. Alates 2009. aastast oli ta kunstiakadeemia maaliosakonna abiprofessor ja aastatel 2010–2018 samas juhataja asetäitja.
Gasiūnas on Leedu keskmise põlvkonna maalikunstnike esindaja, kes kujundas oma ajastut, moodustades rühmituse Angis, mille liikmete hulka kuulus Eimutis Markūnas. Nagu teisedki selle perioodi rühmitused, toimis Angis omamoodi kunstnike liiduna, pakkudes kunstnikele uusi võimalusi ja kaitstes nende kontrolli oma teoste üle.
Oma teostes kujutab Gasiūnas mälu kõigis selle avaldumisvormides, olgu tegu pseudopatriootliku ajaloolise sümbolismi, groteskses ja iroonilises võtmes rahvaliku ikonograafia, sotsiaalsete ja poliitiliste teemade või noorte (ja mälutute) inimeste dünaamilisusega. Tema teosed liiguvad üldtuntu ja intiimse piirimail ning kompavad mäletatava ja unustatu pingejooni. Ka kunstniku tehnika kehastab seda kahetist ajalikkust. Sageli kasutab Gasiūnas töövahendina küünlasuitsu. Küünal on põgus valgusallikas, mis kustub vältimatult pimedusse (unustusse), kuid jätab kunstiteosele püsiva jälje, mis on leegi olemusele vastandlik. Küünlasuits on paljude Gasiūnase maalilis-kinematograafiliste kompositsioonide osa. Pigmendikihid on jälg kustunud valguse püüdmatust kumast, mis sümboliseerib mäletamise illusoorsust. Mälestus on miski, mida vaidlustatakse, hoitakse, tuletatakse meelde, muudetakse, taastatakse, pühitsetakse.
2009. aastal pälvis Gasiūnas kaasaegsetele Balti kunstnikele jagatava Swedbanki kunstiauhinna ning 2010. aastal Leedu riikliku kunsti- ja kultuuriauhinna.
Gasiūnase 21. sajandi isikunäituste hulgas on: „Little Retrospective of Obsession“, Māksla XO galerii, Riia, Läti (2017); sooloekspositsioon kaasaegse kunsti messil „VOLTA New York“, New York, USA (2017); „This Have Been Once Before. Obsessions retrospective“, Toruni kaasaegse kunsti keskus, Poola (2015); „Tapyba“, Wilno w Gdansku festival, Łaźnia kaasaegse kunsti keskus, Gdansk, Poola (2012); „Northwesterly wind“, Cēsis Art Festival, Läti (2011); „Edward’s trajectory“, Leedu teatri-, muusika- ja kinomuuseum, Vilnius, Leedu (2007); Vartai galerii, Vilnius, Leedu (2005); „Suitsuga joonistamine“, Contemporary Art Centre (CAC), Vilnius, Leedu (2004); „Pipe“, CAC, Vilnius, Leedu (2000); Frederiksbastion, Kopenhaagen, Taani (2000).
