Josip Vaništa sündis 1924. aastal Karlovacis. Ta õppis Zagrebi kunstiakadeemias (lõpetas 1950. aastal), hiljem omandas ta arhitektuuriprofessori ameti ja õpetas Zagrebi ülikoolis. 1994. aastal sai temast Horvaatia Teaduste ja Kunstide Akadeemia täisliige.
Olles kohalikul kultuuri- ja kunstiskeenel silmapaistev osaleja, sai Vaništast 1959. aastal üks Gorgona rühma asutajatest (koos Ðuro Sederi ja Ivan Kožarićiga, kelle tööd on samuti Euroopa Parlamendi nüüdiskunsti kollektsioonis esindatud). Rühm oli tuntud Jugoslaavia kunstnike ja intellektuaalide ühing, mis tegutses kuni 1966. aastani (läks lõplikult laiali 1994. aastal). Gorgona kaitses ja järgis tulevikku suunatud kontseptuaalset esteetilist tegevuskava, korraldas näitusi ja andis välja endanimelist ajakirja.
Vaništa enda loomingut iseloomustab mitmekesisus, kuna see hõlmab kõike alates kollaažidest, traditsioonilistest maastikupiltidest ja natüürmortidest kuni fotode ja rangelt abstraktsete maalideni, mis käsitlevad selliseid teemasid nagu üksindus ja ärevus. Kujutatavad objektid on muudetud abstraktseks, kuni need ei ole enam äratuntavad.
Vaništa esimene näitus toimus 1952. aastal Miljenko Stančićiga Zagrebis asuvas kunsti- ja käsitöömuuseumis. Tema karjääri jooksul korraldati kokku üle 50 monograafilise näituse. Ta osales Gorgona rühmitusega ka 1997. aasta Veneetsia biennaalil. 2013. aastal korraldati Zagrebis kaasaegse kunsti muuseumis uuring „Abolition of Retrospective“, mis hõlmas Vaništa tööd läbi 70 aasta.
Vaništa suri 2018. aastal.
