József Burkus sündis 1957. aastal Bükkszentlászlós. Elu jooksul on ta õppinud mitut eriala. Pärast Ferenc Földesi nimelise gümnaasiumi lõpetamist 1975. aastal omandas ta Nyíregyházas kunsti- ja bioloogiaõpetaja ameti (1982), lisaks õppis ta Nyírbátoris emaili põletamist. Barkase kunstiharidus algas aga palju varem, juba teismelisena Gyula Hinczi käe all Zebegény vabakoolis õppides (1973). Ta pälvis oma esimese näitusega palju soovimatut tähelepanu ja juba teisel näitusel ei õnnestunud tal enam valitsuse tsensuuri vältida. Ehk ongi Burkuse pideva liikveloleku, reisimise ja kunstialase nomaadielu taga poliitilised pinged?
1990. aastal kolis ta Budapesti, sealt kaks aastat hiljem edasi Šveitsi, kus saavutas arvestatava populaarsuse ja toetuse. Soovides ergutada kohalikke kunstnikke, asutas Burkus Zürich-Hagenis galerii Barke, mis pakub näitusevõimalusi noortele andekatele inimestele.
1996. aastal sõitis ta Ameerikasse ning tema uueks koduks sai Boca Raton (Florida). Kunstnikul läks Ameerika kaasaegse kunsti turul nii hästi, et peagi kolis ta sealtki edasi – New Yorki. 1999. aastal jõudis ta isiklikel põhjustel siiski ringiga tagasi Budapesti.
Burkust peetakse küll peamiselt hüperrealistiks, kuid ta on osav kasutama mitut stiili, kaotamata seejuures kunagi oma haldjalikku puudutust. Tema tehnika põhijooneks on mõra, mis on poeetiliselt tähendusrikas nähtus. Kortsud, pragunemine, lagunemine – kunstnik kasutab oma materjale käsitsedes tundlikult kõiki neid elemente.
Burkusi töödest on korraldatud näitusi kõikjal, kus ta on mingit aega viibinud või elanud. Ilmunud on kaks monograafiat: 2001. aastal Balázs Feledy koostatud „Határtalan“ (Piirideta) ja 2011. aastal Zoltán Kálmán Fejéri „Rejtőzködő neovénuszok“ (Uus-Veenused peidus).
