Julião Manuel Tavares Sena Sarmento sündis 1948. aastal Lissabonis. Ta õppis aastatel 1967–1974 Lissaboni kunstikoolis arhitektuuri. Sellel perioodil mõjutas ja köitis teda eelkõige Suurbritannia kunstimaastik. Tema eelistatumaks väljendusstiiliks kujunesid popkunst, minimalism ja nende hilisemad kontseptuaalsed arengusuunad.
Sarmento kombineeris mitmesuguseid tehnikaid ja kunstiliike, näiteks filmi, maalikunsti, kollaaži, fotomontaaži ja tekstitööd, et kasutada ära kaasaegse kunstidiskursuse täit potentsiaali. Ta ei tuginenud ka ainult enda materjalile. Sarmentole meeldis tsiteerida varasemaid meistreid, viidates nii nende tekstidele kui ka pildimaterjalile ning kiskudes teoseid välja nende ajalisest raamistikust, et luua uusi seoseid ja tekitada uusi tähendusi. Ta ise ütles üsna poeetiliselt, et tema igapäevane tegevus on alati seotud nii tema eelmise päeva ja isegi kahekümne aasta taguste tööde kui ka tulevase tegevusega.
1980. aastatel nautis Sarmento koos arvukate teiste kaasaegsetega maalikunsti tähtsuse tõusu. Tema looming muutus taas ekspressiivsemaks ja kujutavamaks. Mõnda aega maalis ta inimkeha, kuid see periood ei kestnud kaua. Kümnendi lõpupoole ja eriti 1990. aastatel pühendus Sarmento reisidest ja rahvusvahelistest suundumustest kantuna seeriale „White Paintings“. Rahvusvahelisel tasandil ongi ta tuntud eelkõige nende maalide poolest, mille valgete joontega visandatud õhulised figuurid sulavad valgesse tausta.
Kunstniku esimene soolonäitus oli üsna väikesemastaabiline ning toimus 1976. aastal Sociedade Nacional de Belas Artese keldris. Portugali maalikunstnike lähenemisviis oli toona välismõjudest üsna puutumata, mistõttu paistsid Sarmento teosed silma varaste Prantsuse ja Ameerika mõjudega. Sellest ajast saadik ongi Sarmento olnud üks Portugali kaasaegse kunsti tugitalasid ning ta on kogunud tuntust ka rahvusvahelisel tasandil. Tema andekust tõendavad tema loomingule pühendatud arvukad tagasivaatenäitused, muu hulgas sellistes kohtades nagu kaasaegse kunsti keskus Witte de With, Rotterdam (1991), Reina Sofía kunstimuuseum, Madrid (1992) ja Calouste Gulbenkiani sihtasutus, Lissabon (1993, 2000). 2011. aastal pühendas Londoni Tate Modern kunstniku loomingule terve saali. Aastatel 2012–2013 korraldas Portos asuv muuseum Serralves tema tööde seni kõige põhjalikuma ülevaatenäituse „Noites Brancas“, mis tõi Sarmentole 2014. aastal rahvusvahelise kunstikriitikute assotsiatsiooni auhinna. Sarmento loomingu ülevaatenäitused on lähiajal kavas korraldada ka Belémi kultuurikeskuses ja Madridis Reina Sofía muuseumis.
Sarmento suri 2021. aastal.
