Kaspars Teodors Brambergs sündis 1974. aastal Lätis. Läti kunstiakadeemia kaunite kunstide osakonna lõpetanud kunstnikust on saanud pärast tormilist karjääri otsusekindel loovjõud. Tema väljenduskeel on peaaegu monokromaatiline, ta on kaua aega kasutanud ainult musta ja valget. Kui tal soovitati rohkem värvikasutusele mõelda, otsustas ta keskenduda hoopis tekstuurile ja hakkas keemia abil otsima võimalusi oma materjalikasutust niimoodi tasakaalustada, et see tema lähenemisviisi rikastaks ja arusaadavamaks muudaks. See ajendas teda kasutama ebaharilikke materjale, millest enamik võeti taaskasutusse, nagu mereliiv, lina, kruus, kivisüsi, dolomiit ja marmoritolm, muutes tehnoloogia üha vastupidavamaks ja keskkonnasõbralikumaks.
Temaatiliselt pöörab Brambergs suurt tähelepanu dialoogile: loomulikult kunstiteose ja vaataja vahel, kuid võib-olla isegi rohkem kunstiteoste endi vahel. Ta usub, et sõnatu luuletus ringleb ühest teosest teise, iga uus maal on inspireeritud eelmisest, võrsub sellest ja kiirgab selle vaimu. Niisugust seeriate kontseptsiooni kirjeldab kunstnik kreekakeelse sõnaga dynamis (vt samanimelist näitust NOASSi ujuvgaleriis), mis tema arvates iseloomustab kõige paremini väljendusvõime dünaamikat tema töös. Viimasel ajal näib, et dynamis on asendunud uue kontseptsiooniga – voolavus, mis iseloomustab seeriate loomist ja näitusi.
2008. aastal, kui paljud maalikunstnikud hakkasid finantskriisi tõttu eelistama väiksemaid töid, mida on lihtsam müüa ja mille abil loodeti kaubanduslikku elujõudu säilitada, pöördus Brambergs vastupidi hoopis monumentaalsete tööde poole ega reetnud oma esteetilisi eelistusi. Teda peeti küll jäärapäiseks, ent see tasus end ära – Brambergsist on saanud oma valdkonnas tuntud figuur ning ta on valitud Läti kunsti esindama arvukatele rahvusvahelistele näitustele. Olenemata sellest, millisele Brambergsi kunsti tahule keskenduda, on ilmne, et kunstnik ei ole trendide järgija. Ta hoolib harva ootustest ja tagasisidest. Tema sõnul ei põhine kunstniku suhe üldsuse ja kriitikutega mitte rahulolul, vaid vajalikul koostööl.
See koostööstiimul avaldub Brambergsi kunstis. Iga teos või näitus on justkui kutse, väljasirutatud käsi, mis viib edasi uute kogemuste juurde, ühendades isikliku ruumi näitusega. Kunstiloome ja kunsti tajumine on aluseks vestlusele, mis peaks ideaaljuhul inimkonda ülendama ja elu maa peal paremaks muutma.
Selline ambitsioonikas programm on aidanud Brambergsil saada Läti kaasaegse kunsti keskseks esindajaks. Ta on maineka Purvītise auhinna kahekordne kandidaat (2010. aastal oma näituse eest D.Fab Gallerys ja 2015. aastal Dynamis), samuti on tal olnud arvukalt isikunäitusi. 2011. aastal pälvis ta Diena iga-aastase kultuuriauhinna. Seejärel käivitas Brambergs 2019. aastal projekti Open Studio, mille raames ta korraldab ajutisi näitusi oma stuudios, kus publik on teretulnud.
