Kurt Ryslavy sündis 1961. aastal Viinis. Kontseptuaalkunstnik ja luuletaja Ryslavy tegutseb mõneti üllatuslikult veel ühes valdkonnas: ta on ka Austria veinide müüja. Olles 1980. aastate lõpus Belgias mitu aastat võidelnud finantsraskustega, hakkas ta oma kodumaalt veini importima.
See pealtnäha täiesti teistsugune ja eraldiseisev tegevus on aga tema jaoks ka mingil moel kunstnikuelu osa. Arveid ja muid äridokumente maalib ta ka värvidega. Need tahvlid kaunistavad kunstiteostena ruume ja üritusi, kus ta oma veine tutvustab ja müüb. Radikaalse kontseptuaalkunstnikuna peab Ryslavy oma „kodanlikku“ tegevust omaette kunstiteoseks, „kodanlikuks travestiaks“, millega ta püüab kunstniku staatust uutmoodi määratleda, sõltumata pidevast raha ja patroonide otsimisest.
Ryslavy looming on vormiliselt muutlik, ta mängib video, installatsiooni, performance’i, skulptuuri, maali ja eriliste (näituse-)vormidega. Tema tahtlikult mõistatuslikud ja lavastuslikud näitused ja tekitavad uudishimu ja tõmbavad vaatajaid kaasa. 2020. aasta pandeemiapiirangute ajal avastas Ryslavy enda jaoks New Yorgi avangardikeskkonnas tegutsenud erandliku kunstiku Louis Michel Eilshemiuse (1864–1941) loomingu ning võttis nõuks sellega rohkem kui saja-aastasest perspektiivist esteetilisse dialoogi astuda.
Kurt Ryslavy viimaste aastate olulisemad isikunäitused: Angelinna Gallery, Rivoli, Brüssel, 110 (Franz Schröckenfuchs jt) (2021); S.M.A.K. Gent (Belgia), Sales Catalogue/Verkaufskatalog (raamatuesitlus) (2021); Kunstverein Langenhagen, Hannover (Saksamaa), „Olfaktorische Probleme, Probleme der Malerei, Probleme der Wiederholung“ (2019); Kapelle Eichenpark, Langenhagen, Hannover, „Profanisiertes Gotteshaus, römisch-katholische Entsprechung“ (2019); Luca Bibliotheek, Sint-Lukas, Brüssel, „Vitrine # 116 relevante installatie, vooral in scholen“ (2019); Place Van Hoegaerde 22, Brüssel, „Hemiola“ (Edition) (2019); Vincent Van Gogh Huis, Zundert (Madalmaad), „nessuna speranza nessuna paura“ (2018); Galerie Mieke Van Schaijk, ‘s-Hertogenbosch (Madalmaad), „het is geen kunst FAKE NEWS te maken“ (2018); Galerie Norbert Arns, Köln, „Muße ausnahmsweise ausgesetzt“ (2018); Galerie Saskia Gevaert, Brüssel, „Coming home to Sontag“ (Edition) (2018); Rue à (la Commune de) Koekelberg, Brüssel, „un Acte de Restitution“ (2018); Lust-Keller, Haugsdorf (Austria), „Von Zülow, Nitsch, Ryslavy!“ (2018); établissement d’en face, Brüssel, „Viennoiseries“ (publikatsioon) (2017); Loods 12, Wetteren (Belgia), „High Noon op koophandelsstraat“ (publikatsioon) (2016); Cultuurcentrum De Garage, Mechelen (Belgia), „tu m’aides à peindre? assistance Walter Swennen“ (publikatsioon) (2016).
