Lojze Logar sündis 1944. aastal Mežicas, Sloveenias. Ta lõpetas 1968. aastal Ljubljana kunsti- ja disainiakadeemia ning spetsialiseerus seejärel kaks aastat hiljem graafilisele disainile professorite Riko Debenjaki ja Marjan Pogačniki käe all. 1974. aastal sõitis ta Saksamaa akadeemilise õpirände teenistuse (DAAD) stipendiumiga Saksamaale, et õppida professor Engelmani juures. Ta sai ise professoriks 1990. aastal, olles vahepeal töötanud vabakutselise kunstnikuna, ning õpetas oma alma materi juures graafilist disaini, joonistust ja maali.
Sel ajavahemikul domineeris Logari koduriigis Sloveenia popkunsti suund, nn „uus kujutav kunst“. Logar oli selle liikumise üks peamisi juhte ja tema geomeetrilised kujundid käivitasid kohaliku tasandi jaoks uue ajastu. Selles väljendusvabaduse hoos eksperimenteeriti plakatite, fotode, reproduktsioonide, ajalehe pealkirjade ja -väljavõtetega, televisiooniga – kõik oli kättesaadav ja kõike võis kasutada.
Ajastud tulid ja läksid, koos nendega vahetusid ka stiilid ja esteetika. Kontseptualismi ja radikaalse ekspressionismi tõttu loobus Logar „uuest kujutavast kunstist“ ning 1980. aastate algus tähistas pööret abstraktsuse poole, mis sai peaaegu ainuvalitsevaks. Logari lähenemisviis kujutas endast monokromaatilist absolutismi: must-mustal kompositsioonid. Kümnendi lõpupoole lõi ta oma kõige tuntuma sarja: „The Gardens of Davis“, mis kulmineerus erootiliste ja selgelt väljendatud motiivide kasutamisega. Variatsioonid mustaga sillutasid teed taas värvilise paleti poole ja must pagendati piirimaile. 1990. aastaid tähistas Logari loomingus sari „Intermezzozoic period“ ja koos sellega uuendatud värvipalett. Ta jätkas monokroomset maalimist, flirtis abstraktsionismiga ja kasutas sel perioodil keskse värvina türkiissinist, mis hiljem läks üle lillaks. Hiljem, 2001. aastal alustatud sarjas „Sarcophaga U.S.“ töötas Logar välja poliitiliselt ja sotsiaalselt laetuma lähenemisviisi, kasutades põhivärvidena rohelist ja lillat. Osava illustraatorina töötas ta oma karjääri lõpus „Angeli“ sarjaga, olles juba haigusest kurnatud. See sari koosneb täielikult paberile tehtud joonistustest.
1987. aastal sai ta Prešereni fondi auhinna.
Logar suri 2014. aastal.
