Martha Jungwirth sündis 1940. aastal Viinis. Ta õppis aastatel 1956–1963 Viini rakenduskunsti ülikoolis (Universität für angewandte Kunst) professor Carl Ungeri juhendamisel. Aastatel 1967–1977 oli ta sama ülikooli õppejõud. 1991. aastal õpetas ta rahvusvahelises suveakadeemias ja 1992. aastal Berliini suveakadeemias.
Pärast kunstihariduse omandamist arendas Jungwirth välja oma loomelaadi, kasutades mitmesuguseid tehnilisi vahendeid, nagu pliiats, vesivärvid, õlivärvid ja tušš. Tema isikupärane väljendusviis pälvis kaaslaste tunnustuse. Ta oli ka ainus naiskunstnik kunstnike ühenduse Wirklichkeiten (Tegelikkused) asutajate hulgas. Selline seotus ei vähendanud aga Jungwirthi käekirja uudsust ja eripära, mida võib iseloomustada kui nonkonformistlikku.
See tuleneb suures osas tema metoodilisest lähenemisest loometegevusele. Jungwirthi tehnikas mängib suurt osa intuitsioon, ta püüab pidevalt leida tasakaalu improvisatsiooni ja planeerimise, spontaansuse ja kalkuleerimise, teadvuse ja alateadvuse vahel. Kõik need tegurid on tema loomingus pidevalt pingeseisundis. Ta tunnistab, et lõpptulemus on lahtine ja osalt tema tahtest sõltumatu, ning laseb oma tööl kulgeda pideva katsetamisena. Nõnda saavutab ta liikumise – nii esteetiliselt kui ka korralduslikult. Jungwirth määratleb sellega seotud kujutluspilte kui „kõnekeele-eelseid“, „mälueelseid“ ja „objektide pealetükkivuse eelseid“.
Tema viimase aja isikunäitused: Galerie Hass, Zürich (2017); Galerie Krinzinger, Viin (2016); Kalfayan Gallery, Ateena (2016); Kunsthalle Krems, Krems (2014). Kahasse Albert Oehleniga oli tal näitus galeriis Galerie Mezzanin Genfis (2017) ning ta osales rühmanäitustel Viini muuseumis mumok (2016), näitusel „Kunst der Gegenwart“ Klosterneuburgis Viini lähedal (2016), Salzburgi muuseumis Rupertinum (2015) ja muuseumis Essl Museum Klosterneuburgis (2014).
