Mimmo Paladino sündis 1948. aastal Campanias Padulis. Kunstikire äratas temas onu, kes tutvustas oma arvukatele õe- ja vennalastele põhilisi kunstitehnikaid. Kuueteiskümneaastasena külastas Paladino esimest korda Veneetsia biennaali, kus sattus silmitsi Claes Oldenburgi ja Jim Dine’i töödega – kogemus, mis valmistas ette tema enda tulevast kunstnikukarjääri. Aastatel 1964–1969 õppis Paladino Benevento kunstikoolis. Pärast katsetusi kontseptuaalse ja postkontseptuaalse fotograafia vallas pöördus ta ekspressiivsema kujutusviisi poole, pööramata tähelepanu ajastu vaimule.
Keeldudes piiramast oma loomingut sellega, mis on parajasti „aktuaalne“, algatas Paladino 1980. aastal koos Achille Bonito Olivaga Itaalia transavangardistliku liikumise. Liikumine oli mõeldud alternatiivina toonasele minimalistlikule ja kontseptuaalsele peavooluavangardile, mis propageeris tagasipöördumist maali juurde. Ammutades inspiratsiooni etruski kultuurist, lõi Paladino värvikaid pilte, mida asustasid hübriidsed tegelased. Alates 1980. aastatest hakkas ta tegelema ka skulptuuriga, kasutades traditsioonilisi materjale nagu klaas, keraamika, puit, mosaiik ja teras.
1976. aastal toimus Brescias noore kunstniku esimene isikunäitus. Kaks aastat hiljem sõitis ta New Yorki, kus varsti esines näitustega Marian Goodmani galeriis ja Annina Nosei galeriis.
Achille Bonito Oliva kutsel esines Paladino 1980. aastal Veneetsia biennaalil, mis oli talle poisipõlves kustumatu mulje jätnud. Tema töid eksponeeriti Veneetsias kõrvuti teiste transavangardi tähtedega, nagu Sandro Chia, Francesco Clemente, Enzo Cucchi ja Nicola De Maria. Selle esimese ametliku esinemisega äratas rühmitus rahvusvahelist tähelepanu ja varsti järgnesid uued näitused: Baseli Kunsthalles (1980), „A new spirit in painting“ Londoni kuninglikus akadeemias (1981) ja „Avantguardia-Transavantguardia“ Roomas (1982).
Napoli korraldas 1995. aastal Mimmo Paladino auks suure retrospektiivi, mis toimus kolmes kohas: kuningapalee tallides, Villa Pignatellis ja Piazza del Plebiscitol. 1999. aastal toimus ulatuslik ülevaatenäitus Londonis South London Gallerys. Varsti pärast seda nimetati Paladino Londoni kuningliku kunstiakadeemia auliikmeks. 2002.–2003. aastal korraldas Luigi Pecci kaasaegse kunsti keskus Pratos Paladino retrospektiivnäituse.
Paladino tähtsamate ülesastumiste hulgas on veel järgmised: galerii Made in Cloister, Napoli (2017); Museo del Novecento, Milano (2016); „With Space in Mind“, Alan Cristea galerii, London (2015); „Opera Incisa“, Artesucarte, Modena (2014); „Elgiz 13“, Elgizi kaasaegse kunsti muuseum, Istanbul (2013); „Le Strade di Roma“, Alan Cristea galerii, London (2012); Palazzo Reale, Milano (2011); „Recreation of Salt Mountain“, Galleria Vittorio Emanuele II ja Piazza del Duomo katedraal, Milano (2011); „Helmet“, Castello Sforzesco, Milano (2011); „The Witnesses“, Basilica di Sant’Ambrogio, Milano (2011); „Mimmo Paladino February 1917“, Galerie Kluser 2, München (2009); „Classics of the Contemporary“, Museo Nazionale Villa Pisani, Stra, Veneetsia (2009); „Obra Gráfica“, Centro Cultural Recoleta, Buenos Aires (2008) ja Ara Pacise muuseum (koos Brian Enoga), Rooma (2008).
