Nani Tedeschi sündis 1938. aastal Reggio Emilia provintsis Cadelbosco di Sopras. Esmalt õppis ta Sassaris arstiteadust ja isegi töötas arstina, püüdis aga samal ajal tegeleda kunstiga. Kunstile jäi ta elu lõpuni truuks.
Reisid Itaalias vaid kinnistasid tema loometahet. Torinos kohtus ja sõbrunes ta Mario Sironi ja Carlo Ruggeriga. Milanos (1962–1963) puutus ta kokku Emilio Scanavinoga ja Prantsuse avangardismi esindajatega. Jõudnud Rooma, tutvus ta seal Antonello Trombadori ja Fieschi perekonna ühe liikmega, kellest sai tema eluaegne sõber.
Sel ajal töötas Tedeschi, peamiselt öötundidel, paljude ajakirjade ja ajalehtede graafikakujundajana. 1962. aastal tutvus ta Walter Piacesiga, kes õpetas talle Fermignanos graveerimist.
1965. aastal, olles veel praktiseeriv arst Sardiinias, alustas ta tugevate värvikontrastidega kollaažide sarja. See kompositsioonieksperiment osutuks viljakaks ja jäi püsivalt tema loomesse. 1965. aastal algas ka tema isikunäituste seeria – järjestikused näitused Oristanos, Cagliaris ja Sassaris. Päris tähetund ja pöördepunkt saabus aga tema jaoks 1972. aastal, kui ta kutsuti osalema 36. Veneetsia biennaalile. Edu tõukel loobus ta arstitööst ja pühendus täielikult kunstile.
Muutus tõi talle hulgaliselt raamatuillustratsioonide tellimusi, sealhulgas: Ludovico Ariosto „Orlando Furioso“ ja sama autori „Satira V“, kirjandusajakiri Baldus, Vergiliuse „Aeneis“, „Dizionario del sesso, amore e voluttà“ („Seksi, armastuse ja iharuse sõnastik“), „Storia di uno di noi“, „Thérèse philosophe“, „La coda del diavolo“, „Dell’ironia“, „Garibaldi a Milano“, Beppe Gualazzini „3 uomini in Po“, „Asterischi“, „Mitomalacologia“, „Full time“, „Merit 85“, Carlo Castellaneta „Effusioni“, Roberto Escobari „Ironia e paura del quotidiano“, Luciano Caprile „I racconti di mio padre“, Anna Romei „Il faro dell’Isola dimenticata“, „Il principe errante“. Aastatel 1967–2000 kujundas ta lugematul arvul postkaarte ja üle 250 plakati ning töötas ajalehtede Corriere della Sera, Giornale Nuovo ja Il Sole 24 Ore ja ringhäälinguorganisatsiooni Rai illustraatorina.
Tööreisid viisid teda Nevers’i, Viini, Spliti, Hannoverisse, Hamburgi, Berliini, New Yorki, Tokyosse ja São Paulosse.
Nani Tedeschi suri 2017. aastal.
