Nicholas May sündis 1962. aastal Limavady’s. Aastatel 1981–1984 õppis ta Bathi kunstiakadeemias (Bath Academy of Art) ja aastatel 1988–1990 magistriõppes Londoni Goldsmiths College’is.
Veel õpingute ajal, 1989. aastal võeti tema tööd Londoni kultuuri- ja kunstikeskuses Institute of Contemporary Arts korraldatud näitusele „New Contemporaries“. See näitus (1989. aastani, mil organisatsioon muutus iseseisvaks, kandis see nime „Young Contemporaries“) on tähtsaim iga-aastane üliõpilaste loomingu näitus. Aasta hiljem toimus Londoni galeriis U7 Contemporary Art tema esimene isikunäitus.
May kui kunstniku juured on kinni selles ajas. Lõputu ümberdefineerimine, mida tema maalide puhul võib täheldada, lähtub kontseptualismist. Esteetiliselt on tuntav Morris Louisi (ja teatud määral ka Clement Greenbergi) abstraktse ehk „ameerikaliku“ formalismi mõju, mis keskendub maali kui meediumi oluliste omaduste – tasapinnalisuse, abstraktsuse ja värvide – tunnustamisele. Ühendkuningriigis olid selle pildifilosoofia esindajad näiteks Jules Olitski ja Larry Poons.
May loomingu määras siiski raugematu tahe kunstnikuna edasi areneda. Ta ongi oma maali vormi lakkamatult suunanud uutele ja läbiproovimata aladele, kasutades uusi materjale ja tehnikaid ning seades kahtluse alla koguni maali enda olemuse.
Nagu tema isikunäituste loetelu näitab, oli ta eriti menukas 1990. aastatel. Ta ei jäänud aga pidama nende enda katsetatud ja kasutatud väljendusvormide juurde, vaid avas täiesti uue protsessi, mille tulemuseks oli täiesti uus väljenduslaad ja uus peatükk tema loomingus. Sealjuures on May otsingud kulgenud paralleelselt pildimeediumi peavoolu arenguga, ta on aga ikka käinud oma teed ja taganud oma originaalsuse säilimise. Ta on oma eneseleiutamises järjepidev.
Nicholas May olulisemaid isikunäitusi: U7 Contemporary Art, London (1990); John Hansard Gallery, Southampton (1990); Frith Street Gallery, London (1991); Victoria Miro Gallery, London (1994); Cornerhouse, Manchester (1994); South London Gallery (1994); Leeds Metropolitan University Gallery, Leeds (1994); Victoria Miro Gallery, London (1996); 291 Gallery, London (1998); Riflemaker, London (2004); Galeria Fruela, Madrid (2007).
