Nikos Hatzikyriakos-Gikas sündis 1906. aastal Ateenas. Tema ema, kuulsa Gika perekonna liige, oli pärit Hydra saarelt, kus Nikos veetis suure osa oma noorusest. Saare maastik ja värviskeemid mõjutasid tema kunstnikupilku ja tulevast loomingut. Kuna kool nõudis tungivalt, et ta oma haridusplaanid veel kord läbi mõtleks, saatsid vanemad ta maalikunsti õppima, 1917. aastal Vassilis Magiasisi ja 1921. aastal Konstantinos Parthenise käe all. Pärast keskkooli lõpetamist 1922. aastal astus Hatzikyriakos-Gikas Ateena Ülikooli filosoofiateaduskonda. Aeg ülikoolis jäi aga lühikeseks, sest juba järgmisel aastal siirdus ta Pariisi. Prantsusmaa pealinnas käis ta Sorbonne’is, külastades prantsuse ja kreeka kirjanduse ning esteetika loenguid. 1924. aastal läks ta üle Académie Ransoni.
Selle aja jooksul osales ta esimestel rühmanäitustel ja sai 1927. aastal Pariisis Galérie Percier’s oma esimese isikunäituse. Järgmisel aastal osales ta esmakordselt näitusel oma kodulinnas Ateenas „Stratigopoulou“ galeriis koos skulptori Michalis Tombrosega.
Hatzikyriakos-Gikas sai inspiratsiooni 1930. aastate Euroopa modernismist, nt kubismist ja konstruktivismist, ning sobitas neid stiile oskuslikult oma Hydra saarest inspireeritud motiivide ja rikkalike värvipalettidega, kombineerides geomeetriat sooja valguse ja arhitektuurse esteetikaga.
1935. aastal mitmekesistas Hatzikyriakos-Gikas oma tegevust. Ta katsetas üheaegselt skulptuuri, tekstiilitööd, illustratsiooni, graveerimist ja kirjutamist. Koos Dimitris Pikionise, Socrates Karantinose ja T. K. Papatsonisega andis ta välja ajakirja „To Trito Mati“. Samuti kavandas ta lavakostüüme sellistele etendustele nagu Shakespeare’i „Nagu teile meeldib“ („Chicken Theater“) ja Molière’i „La Jalousie du barbouillé“ („New Drama School“, S. Karantinos, 1938). Kunstniku akadeemiline kirjutamine muutus jõulisemaks ning teda avaldati paljudes Kreeka ajakirjades ja ajakirjades. Pärast sõda sillutas akadeemiline kirjutamine teed õpetamisele kõrgkoolis ja professoriametile. Aastatel 1945–1958 õpetas ta NTUA arhitektuurikoolis. 1982. aastal valiti Hatzikyriakos-Gikas Thessaloníki Aristotelese Ülikooli audoktoriks, 1987. aastal sai temast British Royal Academy of Arts auliige ning 1991. aastal Ateena Ülikooli filosoofiateaduskonna audoktor.
1986. aastal annetas Hatzikyriakos-Gikas 46 teost Ateena riiklikule kunstigaleriile ning 1991. aastal kinkis ta Benaki muuseumile oma kolmekorruselise maja, et sellest saaks Nikos Hadjikyriakos-Ghika kunstgalerii, mis tegutseb Benaki muuseumi lisana.
Tema loomingust on toimunud arvukat retrospektiivnäitusi, sealhulgas järgmised: Briti Nõukogu, Ateena (1946); Whitechapel, London (1968); Ateena riiklik kunstigalerii, Kreeka (1973); Trito Matigallery, Ateena, Kreeka (1984); Macedonia Museum of Contemporary Art, Thessaloniki, Kreeka (1987); Royal Academy of Arts, London (1988). Pärast tema surma korraldati järgmised tagasivaatenäitused: Benaki muuseum, Ateena, Kreeka (2006) ja Ándrose Moodsa Kunsti Muuseum, Kreeka (2011).
Hatzikyriakos-Gikas suri 1994. aastal.
