Nives Kavurić-Kurtović sündis 1938. aastal Zagrebis. Ta lõpetas 1962. aastal Zagrebi kunstiakadeemia, kus õppis professor Frane Baće käe all. Aastatel 1962–1967 oli ta Krsto Hegedušići õpikoja liige. 1983. aastal sai temast Zagrebi kunstiakadeemia professor, 1997. aastal aga Horvaatia Teaduste ja Kunstide Akadeemia täisliige.
Oma panuse eest Horvaatia kaasaegsesse kunsti pälvis ta Horvaatia esimese sürrealistliku kunstniku tiitli. Kuigi teda mõjutas sürrealism – suures osas mitteformaalselt –, iseloomustab tema maalide temaatikat naiseksolemise kogemus, sealhulgas soo, seksuaalsuse ning emaduse teemad. Maalides valdavalt vabas, kuid väga täpses tehnikas, uurib Kavurić-Kurtović autobiograafilist ja alateadlikku mõõdet, tuues esile isiklikud ärevused ja traumad. Tema meditatiivne ja analüütiline töö ületab nende teemade raskuse. Hilisemates töödes, mida mõjutavad uued viisid, nagu video, kehamaalingud ja elav teater, uurib Kavurić-Kurtović kompromissitult universumis hüljatud inimeste seisundit, kasutades väärarenguga loote motiivi ja muid vääramatu raskuse all muserdatud subjekte.
Ta on pälvinud järgmisi auhindu: esimene auhind Pariisi biennaalil (1967), esimene auhind konkursil II Internationale Malerwochen, Graz, Austria (1968); Josip Račići auhind (1973), Grand Prix 8. rahvusvahelisel originaaljoonistuste näitusel, Rijeka (1982), esimene auhind maalikunsti eest näitusel 25. Zagreb Salon, Zagreb (1990) ja Vladimir Nazori elutööpreemia (2004).
Kavurić-Kurtović suri 2016. aastal.
