Olivier Strebelle sündis 1927. aastal Brüsselis. Tema isa Rodolphe Strebelle oli tuntud maalikunstnik. Olivier õppis Brüsseli kunstikõrgkoolis École nationale supérieure d’architecture et des arts décoratifs de La Cambre keraamikat ja skulptuuri. Brüsselis käis ta läbi Belgia avangardi juhtfiguuridega, nagu Alechinsky, Reinhoud, Dotremont ja Olyff, ning asutas koos nendega ateljee Les Ateliers du Marais, mis kujunes kunstiliikumise Cobra oluliseks tegevuskeskuseks.
Juba 1953. aastal alustas Strebelle muljetavaldavat õpetajakarjääri, mille kestel ta jagas oma teadmisi ja kogemusi mitmel pool maailmas – Antwerpeni kuninglikus kunstiakadeemias, Briti Columbia Ülikoolis Vancouveris (1961), Iowa Ülikoolis (1968), Colorado Boulderi ülikoolis (1977), Atlanta ülikoolis ja Philadelphia ülikoolis. Aastatel 1984–1987 oli ta Georgia ülikooli Lamar Doddi õppetooli professor. 1987. aastal valiti Strebelle Belgia Kunstiakadeemia liikmeks.
1956. aastal sai ta oma skulptuuride eest maineka auhinna Prix de Rome, mis ajendas teda keraamikast loobuma ja pühenduma skulptuurile. Strebelle’i skulptuure iseloomustab isiklik lähenemine ja temaatiline järjekindlus. Suurem osa tema töid on monumentaalsed, mistõttu need on leidnud asupaiga enamasti välitingimustes, looduses, kus kõik möödujad on ühtlasi potentsiaalsed vaatajad. Strebelle’i kunst loob teadlikult ja sihipäraselt sildu inimkonna ja looduse vahel. Loodus, eelkõige selle pehmed materjalid, nagu muld või lumi, on kunstniku peamine inspiratsiooniallikas. Sellest tulenevad Strebelle’i hiidskulptuuride ümarad ja orgaanilised vormid. Strebelle’i jaoks on loodus lõppematu vaatemäng, mille stseene ta kunstiloominguga esile tõstab.
Seda vaatemängu on Strebelle pühitsenud kõikjal maailmas: „Le Rire rentré“, Washington (1973); „Between Sea and Sky“, Singapur (1985); „Protecting Eagle VI“, Saint Louis (1985); „Sur un grand pied“, Leuna (1998); „Enlèvement d’Europe“, Moskva (2002); „L’Allée des athlètes“, Peking (2008). 2001. aastal toimus Pariisis tema skulptuuride vabaõhunäitus, millega ta teenis „Belgia Picasso“ hüüdnime. Brüsselis on paljud Strebelle’i tööd, nagu „Confluence“ (1992), „Phénix 44“ (1994) ja „Flight in Mind“ (1995), kujunenud tuntud maamärkideks. Viimati nimetatud skulptuur sai kahjustada Zaventemi lennujaama 2016. aasta tabanud terrorirünnaku ajal. Restaureerimise asemel paigutati vägivalla-armidega teos uude asukohta ja pühendati terrorirünnakus hukkunute mälestusele.
Strebelle suri 2017. aastal. 2021. aastal esitati Brüsseli Uccle’i kommuunile taotlus Strebelle’i 1955. aastal ehitatud maja ja sellele 1958. aastal lisatud ateljee säilitamiseks kultuuripärandipaigana.
