Patrick Hickey sündis 1927. aastal praeguse Pakistani territooriumil asuvas Bannus, mis kuulus toona Indiale. Tema pere kolis sealt aga varsti Inglismaale Bedfordi. Hickey oli lapsepõlvest saadik väga kunstihuviline ning otsustas varakult, et soovib saada kunstnikuks. Ta oli aga praktilise meelega ning valis õppimiseks kindlama ameti. Seepärast sõitis ta Iirimaale ja õppis Dublinis arhitektuuri (University College Dublin, 1948–1954). Pärast lõpetamist töötas ta arhitekt Michael Scotti juures, kelle büroos ametit paremini tundma õppis.
Õpipoisiaja jooksul pühendas ta järjest rohkem aega kunstile. Esimest korda eksponeeris ta oma maale juba aasta pärast kooli lõpetamist näitusel „Irish Exhibition of Living Art“. Enamik nendest kujutas Wicklow’ maastikke. 1957. aastal hakkas Hickey eksperimenteerima trükitehnikaga ning sellest sai hiljem tema loomingu oluline tunnusjoon. Samal aastal sai ta stipendiumi, mille eest sõitis kaheksaks kuuks Itaaliasse. See osutus äärmiselt mõjusaks kogemuseks. Ta õppis Urbinos koolis Scuolo del Libro, kus omandas näiteks söövitus- ja kivitrükitehnika.
Kuigi tema Itaalia periood oli üsna lühike, sai sellest Hickey karjääris pöördepunkt, sest see avas talle seni Iirimaal kättesaamatuks jäänud haridus- ja õpivõimalused. Tänu kogetule otsustas ta selle lünga Iirimaa kunstimaastikul täita ning asutas 1961. aastal Dublinis aadressil Upper Mount Street 18 graafikastuudio. See mängis Iirimaa moodsa trükikunsti arengus väga olulist rolli. Hickey oli stuudio süda ja hing ning jäi selle tegevuses määravaks kujuks kuni 1970. aastani, mil Mary Farl Powers tema koha üle võttis.
Hickey soovis aga ka hiljem Iirimaal pakutavat kunstiharidust edasi arendada ning jätkas pärast graafikastuudio juhi kohalt taandumist tööd riiklikus kunsti- ja disainikolledžis (National College of Art and Design). Kuigi tema suhted kolleegide ja teiste kunstnikega olid keerulised ning nad olid harva milleski ühel meelel (eriti poliitilistes küsimustes), nimetati Hickey 1972. aasta mais kolledži juhtkonda.
Järgmine tema loomingut oluliselt mõjutanud kogemus oli reis Korfule. Seal valmis tal menukas söövitustehnikas seeria „Months“ (Kuud), mille iseloomulikku dekoratiivset joonekäsitlust võrreldakse tihti Jaapani trükikunstiga. Kuigi Hickey ei olnud sellel ajal Jaapani traditsiooniliste motiividega kokku puutunud, armus ta neisse hiljem sügavalt ning temast sai asjatundlik kollektsionäär. Võib-olla viis just see armastus tema enda töö kõrgemale tasemele, mida on näha 1988. aasta seerias „Alphabet“ (Tähestik) ja 1990. aasta seerias „Aesop’s fables“ (Aisopose valmid).
1973. aastal diagnoositi Hickey’l Parkinsoni tõbi. Selle asemel, et masendusse sattuda, asus kunstnik aga kiiresti hoopis uute projektide kallale. Ta hakkas õpetama ning õppis ise aastatel 1980–1984 Dublinis (University College Dublin) kunstiajalugu ja itaalia keelt. 1986. aastal nimetati ta riikliku kunsti- ja disainikolledži (National College of Art and Design) maalikunsti osakonna juhiks ning 1989. aastal sai temast Iirimaa Kuningliku Arhitektide Instituudi (Royal Institute of Architects of Ireland) auliige. 1990. aastal pidi ta tervisliku seisundi halvenemise tõttu õpetamise lõpetama, kuid korraldas 1997. aastal siiski veel ühe näituse.
Hickey suri 1998. aastal. 2000. aastal toimus galeriis Graphic Studio Gallery postuumselt tema 1970. aastate maastikugraafika näitus.
