Pedro Proença sündis 1962. aastal Angolas Lubangos. Ta hakkas joonistama juba 13-aastasena ning pühendus eelkõige koomiksitele. Ta soovis astuda Lissaboni kunstikooli ESBAL ja õppida arhitektuuri, kuid teda ei võetud sinna vastu. Selle asemel õppis Proença aastatel 1980–1982 lühikest aega Lissabonis riiklikus kunstiühingus Sociedade Nacional de Belas Artes, kus tutvus maalikunstnikust professori João Vieiraga, kes tema loomingut hiljem tugevalt mõjutas. Proença oli motiveeritud ja fantaasiaküllane ning astus lõpuks Lissaboni Ülikooli kunstiteaduskonda, mille lõpetas 1986. aastal. Õpinguaastail oli ta väga aktiivne ning moodustas rühmituse Homeostético, kuhu kuulusid Manuel João Vieira, Pedro Portugal, Ivo ja Xana.
Proença on maalikunstnik, illustraator, kirjanik ja helilooja ning tema looming on ääretult eklektiline. Tema kujutised on kui kultuurisabotaaži varasalv, kuhu ta on ühesuguse innuga kokku kandnud laene lääne kunstiajaloost ja Kreeka kirjandusest, idamaadest ja primitiivsest kunstist. Tema fantaasiamaailma asustavad allegoorilised inimesed ja loomad, kusjuures tema allegooriad ei ole üksnes koomilised. Need kujutavad endast ka tõsist katset keerulist tegelikkust metamorfoosi teel muuta.
Homeostético esimene näitus toimus 1984. aastal ning juba järgmisel aastal toimusid Proençal ka esimesed soolonäitused (Casa Bocage Setúbalis ja Galeria Cómicos Lissabonis). Hiljem on ta korraldanud mitu soolonäitust Lissabonis Calouste Gulbenkiani sihtasutuses, Madridi galeriis Galería Fúcares, Frankfurti Kunstvereinis ja Porto galeriis Galeria Pedra Oliveira.
1983. aastal võitis ta auhinna Nadir Afonso Prize ning teda peeti tunnustuse vääriliseks ka Cagnes-sur-Meri festivalil. 1985. aastal kuulus tema töö viienda India triennaali võidutööde sekka ning 1993. aastal pälvis ta Calouste Gulbenkiani sihtasutuse peakorteris toimunud installatsiooni eest auhinna União Latina Prize. 1996. aastal pälvis ta Eixo Atlântico auhinna ning 1997. aastal tuli ta esimeseks näitusel Salon de Otoño de Plasencia.
Proença elab ja töötab Lissabonis.
