Peter Briggs on skulptor, kes sündis 1950. aastal Gillinghamis. Ta õppis aastatel 1963–1973 Inglismaal koolis Hornsey College of Art, kuid kolis seejärel 1973. aastal Prantsusmaale ning suurem osa tema loometeest ongi möödunud just seal. Ta on töötanud ka õppejõuna – kõigepealt Dijonis (École Nationale des Beaux-Arts de Dijon) ja seejärel Rennes’is. Briggs püüab alati moevooludest sihikindlalt kõrvale jääda, mistõttu on tal tausta ja konteksti arvestades kaasaegsel kunstimaastikul ebatavaline koht.
1976. aastal korraldas Briggs koos Jean-Marc Poinsot’ga skulptuurisümpoosioni. Sellele olid kutsutud teiste seas Jean Clareboudt ja Barry Flanagan, kelle assistendina Briggs töötas. Flanagani mõju on Briggsi lineaarsete skulptuuride sõlmjas üldmuljes endiselt kohati märgatav, ehkki Flanagan tegeles peamiselt loomamotiividega (ehk peaaegu ainult jänestega) ning Briggs pööras pilgu laiemalt loodusele ja loodussümboolikale (juured, krüsaliidid, seemned, koored).
Mis puutub ainesesse, siis Briggs kavandab oma loomingut tsüklitena, mis jäävad tihti kindla lõpetuseta, et ta saaks nende juurde hiljem, kas või aastaid või aastakümneid hiljem naasta. Ta kasutab skulptuuriajaloost tuntud protsesse, tehnikaid ja vorme, et anda oma töödele kindel kontekst ja neid ka vastavalt presenteerida. Kuna Briggs ei järgi kaasaegseid moesuundi, ammutab ta inspiratsiooni eri ajastutest ja stiilidest. Enda sõnul loob ta anakronistlikke kombinatsioone, kus võetakse ruumile konkreetse tähenduse andmiseks kasutusele nii kaasaegsed, taasloodud, taaskasutatud kui ka ajaloolised elemendid.
Ajal on Briggsi loomingus väga oluline koht, sest tema tööd uurivad mineviku ja oleviku suhet. Skulptor ise kirjeldab oma töid vaatenurga või ajaloolise seisukohavõtuna, mis paneb kaasaegsele ja nüüdisajale teistmoodi vaatama.
Briggs elab ja töötab Delhis, kus tal on alates 2002. aastast stuudio, et avastada uusi tehnikaid, ning Toursis, kus ta õpetab alates 1983. aastast skulptuuri (École Supérieure des Beaux-Arts).
