Pol Mara sündis 1920. aastal Antwerpenis. Ta astus 1935. aastal Antwerpeni kunstiakadeemiasse ja õppis aastatel 1941–1948 kunstikõrgkoolis Institut Nationale des Beaux-Arts. Pärast õpingute lõpetamist leidis ta tööd Jansseni ravimikontserni graafilise kujundajana.
Oma karjääri algusaegadel võttis Mara omaks sürrealismi, 1950. aastatel aga kujunes talle iseloomulikuks pigem lüüriline abstraktsionism. Koos Paul Van Hoeydoncki, Mark Verstockti, Filip Tasi ja Dan Vansevereniga asutas ta avangardse kunstirühmituse G-58. Tema tolleaegsed tööd koosnesid peamiselt väikestest ümarapäistest figuuridest värvilaigulisel taustal. Vähehaaval loobus ta sellest stiilist abstraktsemate kompositsioonide kasuks.
1960. aastatel ilmusid kunstniku töödesse massimeediast – televisioonist, filmidest ja ajakirjadest – laenatud fotorealistlikud elemendid. Sellega joondus ta ühte ritta selliste kunstnikega nagu Robert Rauschenberg, Andy Warhol ja Briti popkunstnikud. Pol Mara käe all andis see tulemuseks unenäolised maastikud, mille tegelasteks on pesu- ja moereklaamidest inspireeritud napis rõivas noored naised. Mara enda selgituse kohaselt võitles ta iluga ühiskonna inetuse vastu.
1972. aastal kolis Mara terviseprobleemide tõttu Gordes’i linna Provence’is. Praegu asub seal Pol Mara muuseum, kus on hoiul üle 200 tema teose.
1974. aastal telliti Maralt tema tüüpilises stiilis fresko Brüsseli Montgomery metroojaama jaoks. Ta valmistas seeria 2-meetrise küljepikkusega lõuendeid, paigutades need seinale nurgeti, et lõhkuda maa-aluse ruumi kandilist monotoonsust.
Mara oli innukas rändur ja tema retrospektiive on toimunud paljudes maailma paikades: New York, 1965; Fondation Veranneman, Kruishoutem, 1979; San Diego, 1982; Valparaíso, Tšiili, 1987; Fondation Veranneman, Kruishoutem, 1992; Soul, Lõuna-Korea, 1993. Gordes’s 1996. aastal avatud Mara muuseumis saab näha kunstniku tööde püsinäitust.
Mara suri 1998. aastal oma kodulinnas.
