Ralph Lillford sündis 1932. aastal Doncasteris. Pärast sõjaväeteenistust Suessi kanali piirkonnas (1952–1954) õppis ta Doncasteri kunstikoolis ja Londoni kunstiülikoolis Royal College of Art (1954–1957) John Mintoni, Leonard Rosomani ja Carel Weighti juhendamisel. Ta omandas doktorikraadi uurimusega William Hogarthist ja temast sai hiljem tunnustatud kunstiõpetaja. Ta oli aastatel 1957–1960 õpetaja Barnes’i keskkoolis (Barnes Secondary School) ja alates 1983. aastast Richmond College’i õppejõud. Osalise koormusega oli ta ametis ka Victoria and Albert Museumis and the Londoni kunstiülikoolis (Royal College of Art).
Oma loometegevuse jaoks pidas ta alati väga oluliseks reisimist ning reisikogemusi ja -elamusi. Ta kogus inspiratsiooni ja maalis Kreetal, Venemaal, Egiptuses, Ameerikas, Iirimaal ja mitmel pool Mandri-Euroopas.
Nii paelus teda ka La Manche’i tunnel ja sellele valmimisele järgnenud Eurostari rongiühenduse avamine Mandri-Euroopa ja Suurbritannia vahel. Tal oli ainus kunstnik, kellel lubati tunnelitöid vahetult jäädvustada, ning ta tegi seda hoolikalt ja teatava fantaasiaga. 1992. aastal korraldati Imperial College’is tunneliehituse ajal valminud töödest eraldi näitus.
Lillfordi teoseid on eksponeerinud või ostnud Royal Academy of Arts, Royal Society of British Artists, Brunel University, Imperial College, Gloucester College of Art, Ermitaaž ja Puškini muuseum (Venemaa), National Army Museum, Victoria and Albert Museum, Imperial War Museum jt.
Pärast pikaajalist edukat pedagoogitööd kolis Lillford Austraaliasse, kus jätkas maalimist kuni oma surmani 2019. aastal.
