Rui Chafes sündis 1966. aastal Lissabonis. Ta pühendus skulptuurile juba varakult ning studeeris seda aastatel 1984–1989 Lissaboni ülikoolis. Hiljem jätkas ta õpinguid Düsseldorfi kunstiakadeemias Gerhard Merzi käe all. Ta huvitus juba Portugalis Saksa kunstist ja kultuurist ning Düsseldorfis süvendas ta oma teadmisi ja avastas enda jaoks sellised nimed nagu Friedrich Hölderlin, Heinrich von Kleist ja Novalis, kelle fragmente ta hiljem saksa keelest portugali keelde tõlkis. Hilisromantismi perioodi Saksa intellektuaalid on Chafesi loomingut tugevalt mõjutanud. Eriti hästi on näha Friedrich Nietzsche, Rainer Marie Rilke, Georg Trakli ja Gottfried Benni kirjutiste ja eelkõige nende looduskäsituse mõju.
Chafes kasutab oma intellektuaalsetel otsingutel peamiselt rauda, mis kujunes tal juba varakult lemmikmaterjaliks. Ta tavatses seda ka mitmes toonis värvida, kuid alates 1980. aastatest eelistab kunstnik peamiselt musta. Esteetilisest küljest jätkab ta oma skulptuuridega selliste pioneeride nagu Moore, Hepworth, Arp või Brâncuși looduseuuringuid. Tema varane looming kubiseb millimallikatest, ämblikest, bakteritest ja eelajaloolistest organismidest. Vormidest kasutab ta kõige rohkem kaari, mis on kooskõlas eelkõige sajandi alguses au sees olnud vormitäiuse ja ruumimahulisuse ideaalidega. Kuna Chafes armastab looduskonteksti, on tema tööd tihti monumentaalsed.
Tema hilisem looming on varasemast selgelt erootilisem ning Chafesi küpsemates töödes tulevad mängu maskid, ketid, ahelad ja muud BDSMi harrastajate seksuaalsed abivahendid. Samas ei kao kuhugi ka tema varaste tööde mitmeti tõlgendatavad viited turvistele ja kongivarbadele.
Esimest korda sai Chafesi töid näitusel näha 1991. aastal Belgias rühmanäitusel „Tríptico“. Sellele valitud töödest oli näha kunstniku suur huvi Saksa kultuuri vastu. Sellest ajast saadik on tema töid eksponeeritud mitmel pool maailmas, sellistes kohtades nagu Museum Folkwang (Essen, Saksamaa); Esbjerg Kunstmuseum (Taani); Nikolaj Contemporary Art Centre (Kopenhaagen, Taani); Fondazione Volume! (Rooma, Itaalia); Fundação Eva Klabin (Rio de Janeiro, Brasiilia); Fundación Luis Seoane (A Coruña, Hispaania); Hara kaasaegse kunsti muuseum (Tokio, Jaapan); Museu de Arte Moderna (Rio de Janeiro, Brasiilia) ja Ilmin Museum of Art (Soul, Lõuna-Korea).
Chafes on esindanud Portugali ka mitmetel biennaalidel, näiteks 1995. aastal 46. Veneetsia biennaalil, 2004. aastal 26. São Paulo biennaalil ja 2013. aastal 55. Veneetsia biennaalil, kus ta eksponeeris oma tööd Kuuba Vabariigi paviljonis.
Tema viimastest näitustest on tähelepanu väärt 2011. aasta soolonäitus Itaalias Sassi di Materas, 2018. aastal Saksamaal Bambergi linnaruumi paigutatud mastaapsed skulptuurid ning 2018. aastal Pariisis Gulbenkiani sihtasutuses toimunud näitusdialoog Alberto Giacomettiga. Selleks lõi Chafes seitse skulptuuri, mis paigutati kombinatsiooni Šveitsi meistri 15 valitud teosega.
