Serge Kantorowicz sündis 1942. aastal Pariisis. Kuna tema vanemad küüditati barbaarselt Auschwitz-Birkenau vangilaagrisse, kasvas ta üles vanaema juures. Vanemate saatus mõjutas kunstnikku kogu tema loometee jooksul.
Kantorowicz õppis graafikakeskkoolis Lycée Saint-Étienne des Arts Graphiques joonistamist ja söövituskunsti. Alates 1962. aastast võttis ta eksternina tunde ka Brüsselis koolis École des Beaux-Arts de Bruxelles. Kui noormehe tehnilised võimed juba välja olid kujunenud, hakkas ta tööle Maeghti töökojas ja hiljem oma nõbu Sam Szafraniga loodud ateljees. Nendes avanes tal võimalus teha koostööd selliste kunstnikega nagu Riopelle, Joan Mitchell, Henri Michaux, Miró, Calder, Giacometti ja Vasarely. Mõnikord täitis ta neile ka tellimusi.
1973. aasta kujunes Kantorowiczi jaoks pöördepunktiks, mil ta otsustas end täielikult kunstile pühendada. Ta oli juba suurepärane graafik ja söövitaja ning katsetas neid oskusi igal võimalikul materjalil ja viisil: puidul, nahal, kivitrükis ja serigraafias. Kantorowicz on andekas joonistaja, kes võttis lähtepunktiks Toulouse-Lautreci ja Edward Munchi kunstilised uuendused ja saavutused – nende loomingu välise kerguse, mis seguneb sisemise ärevusega. Tema pildikeeles on tunda selget võimu, mis meenutab Emil Nolde liialdatud tundlikkust.
Loometee alguses eelistas Kantorowicz kujutavat kunsti, kuid hiljem kaldus tema looming New Yorgi koolkonna eeskujul siiski neoabstraktsionismi. Ta vabastas end kohustusest kujutada äratuntavat ning keskendus universaalsele, mõnikord isegi entsüklopeedilisele või ekspressiivsele mälestuste, traumade ja murede kogumile.
Ta haris ja täiendas end kogu elu jooksul ning kompas pidevalt kunstilise eneseväljenduse piire. Tema maalid on kui iseeneses korduvad (mise-en-abyme) ning ta ammutab inspiratsiooni ka teiste kunstivaldkondade suurmeistritest. Näiteks korraldas ta Victor Hugo loomingust inspireeritud näitusi, kasutas Balzacist ainest saanud tegelaskujusid, Kubini unenäolisi maailmu, Kafka absurdsust, Kantori ja Shulzi universumeid jms.
Kantorowicz on alates 1977. aastast osalenud arvukatel näitustel kogu maailma galeriides ja muuseumides, nagu Nina Dausset Gallery (Pariis), Euroopa Parlament (Luxembourg), Krikhaar Gallery (Amsterdam), Georges Fall Gallery (Pariis), American Hebrew Congregation (New York), Maison de Balzac (Pariis), Victor Hugo Museum (Pariis), Pascal Gabert Gallery (Pariis) ja La Non-Maison (Aix-en-Provence).
