Stanislav Kolíbal sündis 1925. aastal Orlovás. Teine maailmasõda lükkas tema kunstiõpingute algust edasi. Ta võeti 1944. aastal vastu Praha kunsti-, arhitektuuri- ja disainiakadeemia graafilise disaini erialale, kuid sai õppimist alustada alles järgmisel aastal. Ta õppis seal aastatel 1945–1951 Antonín Strnadeli juhendamisel ning täiendas end seejärel aastatel 1951–1954 Praha etenduskunstiakadeemias (Academy of Performing Arts, AMU) František Trösteri õpilasena lavakujunduse erialal. Pärast lõpetamist õpetas Kolíbal samas koolis kuni aastani 1959. Hiljem juhatas ta Praha Kunstiakadeemia skulptuuri-installatsioonistuudiot.
Karjääri algul maalija, illustraatori, tüpograafi ja lavakujundajana tegutsenud kunstnik läks aegamööda üle skulptuursetele seinapannoodele ja hübriidsetele ruumirajatistele, mille poolest teda tänapäeval ka peamiselt tuntakse. 1960. aastatel asutas Kolíbal kunstnikerühmituse UB 12 ja juhtis seda, kuni tal järgmisel kümnendil (täpsemalt 1973.–1980. aastal) keelati Tšehhoslovakkias oma tööde näitamine. Neile katsumustele vaatamata on ta välja kujundanud ainulaadse tundlikkuse, mis omal moel taaskasutab minimalismi ja Arte Povera kunstikeelt.
Karjääritakistuste tõttu ei ole Kolíbal näitustel esinenud nii palju, kui ta pika loometee jooksul oleks teha võinud, kuid on siiski jätnud selge jälje nii omamaisesse kui ka rahvusvahelisse kunstimaailma. Ta on osalenud muuhulgas järgmistel näitustel: „Sculpture from 20 Nations“, Guggenheim, New York (1967); „Between Man and Matter“, Metropolitan Art Gallery, Tokyo (1970); „Konstrukcja w procesie“, Łodżi kunstimuuseum (1981); „Transforming Chronologies“, MoMA, New York (2006) ja „Other Primary Structures, Jewish Museum, New York (2014). Kolíbali soolonäitused on toimunud Milano galeriis Padiglione d’Arte Contemporanea (1983), Praha rahvusgaleriis (1997, 2015) ja 2000. aastal Hamburgi kunstikeskuses Deichtorhallen (näitus „Labil – Stabil“).
Lõpuks taastunnustas Kolíbali kunstipärandit ka tema kodumaa. President Václav Klaus andis talle 2005. aastal riigi teenetemedali ning teda austati 1997. aastal Praha rahvusgaleriis ja 2012. aastal Praha lossi ratsakooli hoones suurte retrospektiividega. Rahvusvahelisel tasandil näitab Kolíbali mõjukust kõige selgemini tema osalemine New Yorgi Jewish Museumis toimunud 1960. aastate kunsti ülevaatenäitusel.
Kolíbal elab ja töötab Prahas.
