Tapani Mikkonen sündis 1952. aastal Joensuus. Ta õppis aastatel 1973–1979 Orivesi kooli (Oriveden opisto) kunstiosakonnas, 1974–1977 Lahti kunstikoolis ja 1978–1979 Helsingi tööstuskunsti kõrgkoolis (Taideteollinen korkeakoulu, praeguse nimega Aalto-yliopiston taiteiden ja suunnittelun korkeakoulu).
Kõigepealt olid Mikkoneni lemmiktehnikad puu- ja linoollõige, seejärel hakkas ta tegema suuremõõdulisi kivitrükitehnikas pilte. Tema varased tööd olid inspireeritud ta kodukandist Põhja-Karjalast ja reisidel nähtud kunstist – Hispaania koopamaalingutest, klassikalistest Jaapani puulõigetest ning Lääne-Aafrika valguse- ja värviküllusest.
Nendest avastustest ja katsetustest lähtudes jõudis ta Soome graafika revolutsioonilise ümberkujundamiseni, tuues sinna monumentaalsust ja maalilisi elemente. Mikkonen liigub abstraktse kunsti ja etenduskunstide piirimail: tema korduvate teemade võrgustikust ilmuvad välja veidralt joonistatud lillekimbud, mõni äratuntav loom, inimfiguur või pott.
Monumentaalsusse kaldumine tõi talle rohkesti avalikke tellimusi, sealhulgas ajutiste installatsioonide tellimusi. Mikkoneni teosed avalikus ruumis (valik): „Public works“ (1981); „Great wind“, Helsingi ülikool, Ruskeasuo (1981); „Interregnum I-V: Ars Longa, Vita brevis“, Soome suursaatkond Viinis (1984); „Autumn“, kongressi- ja kontserdimaja Mikaeli, Mikkeli (1990); „Puu“, Kerava sanatoorium (1990); „Notes“, Lahti linnaraamatukogu (1997); „Sounds of the Sea“, hotell Majvik, Kirkkonummi (1997); „Voices of the Sea II“, Helsingi (1997); „Earth’s Wind“, restoran Eliel, Helsingi (2001); „Millennium Notes“, ettevõtte Skanska Helsingi peakorter (2002); „Light of Twilight“, Soome suursaatkond Stockholmis (2004); „At the Edge of the Forest“, Lyhty ry short-term accommodation and workshop, Helsingi (2004).
2003. aastal sai Mikkonen Soome riigi kunstiauhinna (Kuvataiteen valtionpalkinto). 2008. aastal avaldas kirjastus Parvs väikeses tiraažis raamatu (100 eksemplari, Mikkoneni poolt signeeritud) tema tööde reprodest.
Tapani Mikkonen suri 2014. aastal.
