Ter Hell, sünninimega Horst-Günter Hell sündis 1954. aastal Nordenis. Tema hüüdnimi võib olla austusavaldus vanaisale, kes oli maalikunstnik Willy ter Hell. Berliinis asuva Hochschule der Künste üliõpilasena (1976–1981, Fred Thieleri juhendamisel) hakkas Hell varakult kasutama tegevuskunsti ekspressiivset väljenduslaadi, eristudes selgelt tolleaegsest kunstimaastikust.
Selle aja peamised mõjud olid Saksamaal liikumine Junge Wilden ja Itaalia transavantgarde, kellelt ter Hell laenab vabalt ja uljalt. Nagu kunstnik ise sõnastab, lõi ta sellest kontekstist lähtudes oma kohaliku keele. Tema sõnade valik on siinkohal tähenduslik, kuna kirjutamine on Helli loomingu oluline aspekt. Sellest esialgsest laenuvõtmisest sai alguse irooniline ja sageli nihilistlik maailmavaade, mis väljendub kunstis. Isegi kunst ise, selle määratlus, tähendus ja eesmärk seatakse kahtluse alla. Kunstiliselt väljendus see tugevalt venitatud ja moonutatud lõuendites, kõverates raamides, ebajärjekindlas materiaalsuses, st maalikunsti dekonstrueerimises.
Tol ajal esile kerkinud punkmuusikaga kaasnes eksperimentaalne väärkohtlemine, kus kaos sillutab lõpuks teed korra poole. Pihustatud motod ja grafiti, mis on kronoloogiliselt ja esteetiliselt seotud 1980. aastate pungi ja räpi žanritega, võeti sama ajastu kunstimaastikul laialdasemalt kasutusele. Basquiat ja Scharf kasutasis neid tavalisi igapäevaseid väljendusviise väga edukalt. MoMA PS1 stipendium võimaldas Hellil sõita 1982. aastal New Yorki ja kogeda seda subkultuuri kohapeal.
Kuni 1984. aastani oli Helli töö liigselt mõjutatud otsesest kontekstist, mis seda puudutas. Muutus toimus, kui mustast, valgest ja punasest sai tema tegevuse peamine värvivalik. Edasised muutused ilmnesid 1990. aastatel, kui meediatarbimise uudsed vormid määratlesid uuesti kunsti kui terviku tajumise. Hell ei ole kunagi püüdnud kujutada ümbritsevat maailma, vaid pigem uurida, absorbeerida ja taasesitada tervet rida õhkkondi, kus valitsevad omavahel võideldes kord ja korratus.
Selleks hoiab Hell jätkuvalt kätt ümbritseva elu pulsil, leides tasakaalu kritiseerimise ja inspiratsiooni vahel. Näiteks võib tuua arvutite ja digitehnoloogiate kasutuselevõtu, millega ta hakkas tasapisi tegelema juba 1995. aastal. Kuna digitaalne teave on meie peamine teabeallikas, jätkab Hell tänini digimaailma esteetiliste võimaluste uurimist.
Kriitiline suhtumine tänapäeva ühiskonda on tingitud asjaolust, et Hell leiab, et kunstniku ja kodanikuna on tema kohus seista vastu. Tsiteerides kunstnikku ennast: „Minu kunstiteose tähendus peitub püüdluses leida koht, kust ma saan mingil määral ajupesule, korruptsioonile ja kapitalismile vastu seista“.
Ter Hell elab ja töötab Berliinis.
